← Eesti

1-13-9296/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober Kriminaalasja number 1-13-9296 (13230113227) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk

§ 199

lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi; 8) 28.02.2009.a.

§ 25

lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 9) 03.08.2009.a.

§ 25

lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 10) 14.10.2009.a.

§ 25

lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 11) 22.04.2010.a.

§ 25

lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 12) 02.10.2010.a.

§ 25

lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 13) 02.02.2011.a.

§ 25

lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi, 14) 28.05.2011.a.

§ 25

lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 15) 07.06.2012

§ 199

lg 2 p 9 , 274 lg 1 järgi, 16) 06.08.2013

§ 199lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 2 kuud vangistust, vabanes 02.10.2013 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 256-5 ; 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; § 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 , Tunnistada süüdi B.M KarS § 25 lg 2- 199 lg 2 p 9 järgi 6 (kuus) kuud vangistust. ja mõista karistuseks Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt B.M-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada B.M-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitmumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 15.10.2013.a.. Välja B.M-ilt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber

  1. Maksekorraldusele märkida selgitus: „B.M, 1-139296, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD B.M on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt 07.06.2012.a. KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 274 lg 1 järgi ning mõisteti vangistus 1 aasta 4 kuud ja 06.08.2013 KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ning mõisteti vangistus 2 kuud, seega olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti üritas 15.10.2013.a kella 13.52 ajal varastada Tallinnas, Aia 7 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Kaubahalli Rimi Supermarket 4 pakki kohvi, kogumaksumusega 13 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega B.M isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Süüdistatav B.M tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetseb juhtunut (tl 10-11). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - - AS Rimi Eesti Food avaldusega selle kohta, et 15.10.2013 üritas meesterahvas varastada aadressil Tallinnas, Aia 7 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest kaupa kogumaksumusega 13 eurot, kaup tagastati rikkumatult kauplusele (tl 2); tunnistaja Xxx ütlustega, et töötab turvatöötajana ning 15.
  2. 2013 kella 13.52 ajal teatas talle müüja, et üks meesterahvas ladus kotti kohvi ja lahkus müügisaalist kauba eest maksmata, seejärel vaatas tunnistaja turvakaamera videosalvestust ja veendudes, et tõesti oli toime pandud vargus, pidas varga kinni, meesterahva kotist leiti 4 pakki kohvi maksumusega a´ 3,25 eurot pakk, kinnipeetu anti üle politseile. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele (tl 3); väljavõttega Karistusregistrist ja kohtuotsuse koopiaga (tl 13-21); kahtlustatav B.M-i ütlustega selle kohta, et 15.10.2013 varastas Tallinnas asuvast kauplusest Rimi, mis on endine Kaubahall, 4 pakki kohvi, et see maha müüa ja läks ilma kohvi eest maksmata kassadest mööda, seejärel pidas turvatöötaja ta kinni (tl 10-11). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et B.M isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, tegutsedes kavatsetult, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju. Seega pani B.M toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks B.M-i poolt täidetav, sest tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. B.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati karistati teda 06.08.2013

§ 199lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. B.M vabanes 02.10.2013 pärast karistuse kandmist. Ta ei tööta ning jätkas vähem kui 2 nädala möödumisel karistuse kandmisest samaliigiliste kuritegude toimepanemist. On ilmne, et B.M ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, varasemad karistused ei ole mõjutanud B.M-i loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). B.M kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, varastatu väärtus ei ole suur. Kohus leiab, et B.M-i võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega ja mõistab talle karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendatakse karistust ühe kolmandiku võrra, ärakandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud. Kohus kohaldab, juhindudes KrMS § 130 lg 4¹, B.M-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb karistuse kandmise algust arvata alates kinnipidamisest 15.10.2013.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu summas 144 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 240 eurot. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.