← Eesti

1-13-1122/6

Obsah (5)§ 263§ 121§ 74§ 75§ 78

1-13-1122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruaril 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1122 (12230113007) Kohtunik Kül

kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav T.T - isikukood xxx; elukoht: Xxx; kodakondsuseta; emakeel vene keel; keskeriharidusega; töökoht: SEOÜ; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 18.12.2006 otsusega

§ 263

p 1 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Margus Viira § 121 järgi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.T

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui T.T 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata T.T-le kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

  1. Välja mõista T.T-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstav tasu 96 (üheksakümmend kuus) euro ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB-s või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-1122 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS T.T 16.09.2012.a. kella 21.00 ajal Tallinnas XXXkorteris, pani toime vägivalla oma naise D Ž suhtes, nimelt: lõi teda ühe korra jalaga kõhtu. Pärast seda viskas ta D, Ž pihta tooli, mille tagajärjel kannatanu sai löögi vastu vasakut jalga. Kui D. Ž püüdis politseisse helistada, rebis T.T tal mobiiltelefoni käest ja kriimustas seejuures D. Ž käsi, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi: parema käe keskmisel sõrmel küüne juurde haava; parema käe randme siseküljele marrastuse, mis on kinnitatud 16.09.2012.a. koostatud näo ülevaatuse protokolliga. 2 Sellega pani T.T toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus T.T süüditunnistamist

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 8-kuulise vangistusega.

§ 74

alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui T.T ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg-s 1 nimeatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil T.T tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.T tuleb süüdi tunnistada

§ 121järgi.

Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades T.T varalist ja perekondlikku seisundit (ülalpidamisel 2 alaealist last) annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.