lg 1 Kaebuse esitaja U.J (isikukood xxx, elukoht xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:
Kaebuse esitaja palub oma kaebuses tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr 2302,12,015493 ja teha uus otsus, millega vähendada määratud rahatrahvi suurust või ajatada rahatrahvi tasumine ositi pikema aja jooksul. Kaebaja selgitab, et väga ereda päikese tõttu märkas liiga hilja kollase fooritule muutumist punaseks. Pidurdamine selles situatsioonis oleks olnud liiga järsak ja sõiduk oleks igal juhul peatunud alles ristmikul. Märgib, et ta on töötu ning ainsaks sissetulekuks on tal töötuabiraha, mis on umbes 60 (kuuskümmend) eurot. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et kaebaja poolt toimepandud rikkumine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh tunnistaja A. Kalda ja isiku enda ütluste ja videosalvestusega. Videosalvestuselt on selgesti näha, et S. Ilyasov´i poolt juhitud halli värvi sõiduauto on stoppjoone ees, siis kui fooris on süttinud punane tuli. Punane süttib vahetult enne kaebaja auto jõudmist stoppjoone ette. Videosalvestusest nähtuvalt jätkas kaebaja liikumist sujuvalt, vähendama kiirust ega üritanud peatuda. Seega on tõendamist leidnud, et isik alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Videosalvestuselt nähtub väärteo toimepanemise koht ning see, et kaebaja ei täitnud
lg 3 tulevat nõuet, mille kohaselt tuleb foori või reguleerija keelava märguande korral juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega sh ka asjaoludega, et määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest. Arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud S. Ilyasov´i karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses s.o 100 eurot. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Eripreventiivselt aitab rahalise karistuse kohaldamine 25 trahviühiku ulatuses menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et keelava fooritulega ristmiku ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ning, et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul temale ebameeldiv tagajärg. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kaebaja ning kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 2 Kohus, tutvunud U.J-i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1321210 (VT toim lk 1) kohaselt U.J 06.10.2012.a kell 08:50 A.H.Tammsaare tee/Sõpruse pst Tallinnas juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis (registreerimismärk XXX), alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 3 ning pani toime
lg 1.
lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
lg 1 kohaselt ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli. Tuled tähendavad järgmist: p. 1 roheline lubab liikuda; p 2 roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; p 3 kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; p 4 punane keelab liikuda; p 5 punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.
lg 3 kohaselt on juht kohustatud oma sõiduki kiiruse kohandama olukorrale vastavaks; p 1 kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollile kantud ütlustest (VT toim lk 1 ) nähtub, et väga ereda päikese tõttu märkas U.J liiga hilja kollase fooritule muutumist punaseks. Pidurdamine selles situatsioonis oleks olnud liiga järsak. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on U.J tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (VT toim lk 5) kohaselt U.J-ile on välja antud juhiload nr xxx 15.05.2012.a kehtivusega kuni 14.05.2022.a. Juhtimisõigus omistatud 30.12.1998.a. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Valgusfoori näol on tegemist liikluskorraldusvahendiga, mis reguleerib liiklejate liikumist ja liiklusvoolu seismajäämist. U.J pidi valgusfoorile lähenedes aimama ja pidama võimalikuks, et lubav foorituli võib vahetuda keelava fooritulega enne, kui tema poolt juhitud sõiduk ülekäiguraja ületamist alustab. 3 Kohus leiab, et U.J-ile koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 31.10.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,015493 tema karistamise kohta
lg 1 on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 1 (ühel) korral. KarS § 66 lg 2 kohasel võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt U.J ei tööta ning ainsaks sissetulekuks on tal töötuabiraha, mis on umbes 60 (kuuskümmend) eurot ning rahatrahvi ositi tasumise mittevõimaldamine paneb ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et U.J-i sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul s.o 10 (kümme) eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.