järgi lühimenetluses SÜÜDISTATAV: H.A- Elukoht ja aadress: XXX; isikukood:XXX, kodakondsus: ilma kodakondsuseta, haridus: kesk-haridus. Emakeel: vene keel. Töökoht: ALOÜ, juhataja.Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; kehtivaid väärteokaristusi 5 .Tõkend- alates 15.10.2012 elukohast lahkumise keeld . RESOLUTSIOON Mõista H.A süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada H.A-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4(nelja) kuu ja 20 (kahekümne) päevane vangistus.
s.o. 2(kaks) päeva lugeda karistuse hulka ja kandmisele kuulub 4(nelja) kuu ja 18(kaheksateist) päevane vangistus.
lg 1 ja 3 alusel jätta H.A-le mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata , kui H.A ei pane 2(kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas ; ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike registreerimisele; alluma kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ; saama 1 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev.
lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta H.A-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6(kuueks) kuuks. LS § 127 alusel on süüdimõistetu H.A kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates juhiloa loovutama Maanteeametile. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista H.A-lt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 480 € (nelisada kaheksakümmend ) , joobe ekspertiisi kulu 131 € (ükssada kolmkümmend üks eurot), advokaadi õigusabikulud summas 192.80 € (ükssada üheksakümmend kaks eurot , 80 senti ) , kriminaaltoimiku koopia kulud 0,45 € (45 eurosenti). Menetluskulud tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber 2800049777 või Swedbangas nr 221023778606, viitenumber 2800049777 ning selgitus: „H.A 1-13-542 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse
Poolte seisukohad kohtuistungil H.A on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 2 Prokurör palus kohtul H.A süüdi mõista
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 kuud 20 päeva. Maha arvata eelvangistus 2 päeva ning lugeda lõplikuks karistuseks vangistus 4 kuud 18 päeva. Mõista see karistus tingimisi 2aastase katseajaga
lg.1,3 ja
Lisakaristusena
Süüdistatava kaitsja Jugans Grossmann avaldas toimunud kohtuistungil, et kogutud tõendid on kohtukõlbulikud, süüdistus on põhjendatud ning tegu on õigesti kvalifitseeritud
Narkojoove on aktiga tuvastatud. H.A on tunnistanud, et ta tarvitas narkootikume varem, mitte küll teo toimepanemise päeval. Kaitsja leiab, et antud juhul ei ole võimlik mõista rahalist karistust kuna H.A puudub piisav rahaline sissetulek ning ülalpidamisel on alaealised lapsed. Kaitsja nõustub prokuröri poolt küsitud karistusliigiga, kuid palub kohtul mõista karistus väiksemas määras ning seda ka lisakaristuse osas. Süüdistatav H.A avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistab end süüdi, kuid ta ei arvanud, et narkootikumid nii kaua veres on. Süüdistatav avaldas, et ta jääb eeluurimisel antud ütluste juurde ning märkis täiendavalt, et tarvitas amfetamiini 2 päeva varem ning sellel päeval, kui autorooli istus tundis ta ennast kainena. Süüdistatav lisas viimase sõna käigus, et palub kohtul mitte ära võtta juhtimisõigust. Süüdistatav leidis, et ilma juhtimisõiguseta ei saa ta enam laste eest hoolitseda, ta on laste ainus ülalpidaja. Ta saab aru, mis ta toime pannud on ja lubas, et midagi niisugust enam kunagi ei juhtu. Tõendid Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: tunnistaja Raul Annuka ütlused (tl. 2), narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt nr 413/25 (tl. 5), joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl. 9), kahtlustatavana kinnipidamise protokoll H.A kohta (tl 13 – 16), H.A kahtlustatavana antud ütlused (tl. 17 – 18), H.A karistusandmed (tl. 26 – 28, 46 – 47), H.A juhiloa andmed (tl. 29), andmed H.A sissetuleku kohta (tl. 29 – 30). Maakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasjas materjalidega, asub seisukohale, et H.A-le süüks arvatav kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. H.A-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et H.A juhtis 14.10.2012.a. mootorsõidukit. Antud fakt on tuvastatud H.A enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis 14.10.2012.a kella 10:23 ajal Tallinnas, Järvevana tee 3B juures mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX (tl 18). Mootorsõiduki juhtimise fakt on tõendamist leidnud ka tunnistaja Raul Annuka ütlustega, kelle sõnul olid nad 14.10.2012.a. patrullis ja teostasid liiklusjärelevalvet Tallinnas Järvevana teel Veerenni tn tagasipöörde juures. Kell 10:23 paiku märkas teisel sõidurajal Tartu mnt suunas liikumas sõidukit, mille liikumiskiiruseks mõõdeti 88 km/h. Andes lähenevale sõidukile peatumismärguande juht sellele ei reageerinud ning jätkas sama kiirusega liikumist. 3 Järgnes sõidukile patrullsõidukiga ja peatas sõiduki CHRYSLER VOYAGER riikliku registreerimisnumbriga XXX Järvevana tee 3B juures ning sõidukit juhtis H.A (04.11.1974). Juhi sõnul nägi ta teda peatumismärguannet andmas, kuid ei näinud seal võimalust peatumiseks, siis sõitis edasi. Auto tagaistmel istus 7 aastane laps (tl 2). H.A-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Ka asjaolu, et H.A eelpool märgitud kuupäeval s.o 14.10.2012.a kella 10:23 ajal oli narkojoobes, on leidnud tõendamist. Nimetatud fakt on tõendatud tunnistaja Raul Annuka ütlustega, mille kohaselt autot juhtinud H.A käitumine tundus kahtlane (rahutu, ebastabiilne, väikesed pupillid), siis kutsuti kohale ka patrull koos narkokoeraga. Autost leiti suuremas koguses kasutatud tühje minigrip kilekotte. Juht tunnistas, et on lähiajal tarvitanud amfetamiini. Sõiduk toimetati puksiiriga parklasse ja juht ning laps edasiste menetlustoimingute teostamiseks Kesklinna politseijaoskonda kus tehti kiirtest, mis näitas amfetamiini tarvitamist. Laps anti välijuhi poolt üle isale ning H.A toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi (tl 2). Ka süüdistatav H.A on kinnitanud, et 14.10.2012.a oli vaja minna tööle, oli kiire, sel põhjusel kella 10:10 ajal istus auto Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX rooli, olles tarvitanud kaks päeva tagasi amfetamiini, enne rooli minekut tundis ennast normaalselt, kainena. Jõudis auto roolis olla umbes 10 minutit, kui Järvevana teel pidas teda kinni politsei. Seejärel sõitsid Wismari Haiglasse ekspertiisile. Tunnistab, et juhtis 14.10.2012.a kella 10:23 ajal Tallinnas, Järvevana tee 3B juures mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX, kuid tundis ennast kainena (tl 18). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Asjaolu, et süüdistatav H.A oli 14.10.2012.a kella 10:23 ajal sõidukit juhtides narkojoobe seisundis on tõendamist leidnud ka Wismari Haigla AS 14.10.2012.a narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 413/25, millest nähtuvalt esineb uuritaval (H.A) amfetamiini tarvitamise tunnuseid ning esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (tl 5). Asjaolu, et H.A organismist leiti narkootilist ainet on tõendamist leidnud ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri/uuringu tulemusega, millest nähtuvalt on EKEI ekspert 29.10.2012.a. tuvastanud H.A 14.10.2012.a. võetud uriiniproovist amfetamiini, metamfetamiini (tl 9). Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et H.A juhtis 14.10.2012.a kella 10:23 paiku Tallinnas Järvevana teel mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis ning nimelt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete amfetamiin, metamfetamiin tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
H.A-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma 4 või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on H.A käitumises tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus, sest tarbides narkootikume ja asudes juhtima sõidukit, lootis H.A, et ta seisund võimaldab mootorsõidukit juhtida, kuid selline arvamus ei tuginenud mitte millelegi. Ka kohtu küsimusele kohtuistungil, et kas ta arvab, et 2 päeva möödumisel ei ole tal enam organismis narkootikume, kehitas süüdistatav ainult õlgu ja ei vastanud midagi. Kohus ei ole tuvastanud mistahes asjaolusid, mille alusel võiks väita, et narkojoove oli süüdistataval tekkinud muul moel, kui narkootilist ainet ise tarbides. Samuti süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt selgitas ta, et 14.10.2012.a oli tal vaja minna tööle ja sel põhjusel kella 10:10 ajal istus auto Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX rooli, olles tarvitanud kaks päeva tagasi amfetamiini, enne rooli minekut tundis ennast normaalselt, kainena (tl 18). Arvestades, et süüdistatav on ise märkinud, et oli küll narkootikume tarvitanud, kuid tundis ennast kainena, siis kohtu hinnangul pidi ta aru saama, et võib juhtima asudes olla veel joobeseisundis, mis omakorda kinnitabki süüdistatava kaudset tahtlust süütegu toime panna. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud H.A poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning H.A tuleb süüdi mõista
järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav H.A on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). 5 Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis H.A teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Narkojoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, tundes end narkojoobes kainena, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna narkojoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele – H.A sõidukis oli ka kaassõitjana tema alaealine laps, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et rahalise karistuse mõistmine ei ole võimalik kuna H.A puudub piisav sissetulek ning tema ülalpidamisel on ka alaealised lapsed, mis nähtub ka teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 30). Karistusregistri kohaselt on H.A korduvalt väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis on osaliselt tasumata. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine H.A suhtes ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h samalaadsete süütegude toimepanemisest ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et H.A suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse, kuid seda alla sanktsiooni keskmist määra. Vangistus 7 kuud vastab kohtu arvates nii H.A süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks 4 kuu ja 20 päeva pikkune vangistus, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva (14.10.2012.a-15.10.2012.a), kandmisele kuulub 4 kuu ja 18 päeva pikkune vangistus. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud NPALS § 151 ettenähtud väärtegude eest, siis võib teha järeldusi süüdistatava poolt narkootiliste ainete tarbimise kohta. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav vajab kõrvalise isiku järelevalvet, saamaks tuge narkootilistest ainetest loobumisel. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada
Tunnistades H.A
järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada H.A suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Viimasel ajal väljakujunenud 6 liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on märgatavalt suurenenud, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Käesolevas asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07).
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. H.A oli enne kõnealust sündmust toime pannud kaks liiklusalast rikkumist. Kuigi kohtuistungil oma viimases sõnas palus süüdistatav, et talt ei võetaks juhtimisõigust, sest ilma juhtimisõiguseta ei saa ta laste eest hoolitseda, on laste ainus ülalpidaja, leiab kohus, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks arvestada ka seda, et süüdistatavat ei ole varem sarnase süüteo toimepanemise eest karistatud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse siiski oluliselt kergemana sanktsiooni keskmisest. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks kohaldada H.A-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et H.A esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat 7 arvestades on kohus seisukohal, et H.A-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 480 € (nelisada kaheksakümmend eurot), joobe ekspertiisi kulu 131 € (ükssada kolmkümmend üks eurot), advokaadi õigusabikulud summas 192.80 € (ükssada üheksakümmend kaks eurot, 80 senti ), kriminaaltoimiku koopia kulud 0,45 € (45 eurosenti). Leili Raedla Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.