4-13-6141/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-6141 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Väärteoasi F.P väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2013 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune XXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur isik F.P (isikukood RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2013 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-13-6141 muutmata ja F.P apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu
4. Viru Maakohus tunnistas F.P süüdi 18.09.2013 kell 06.15 Ida-Virumaal KohtlaJärve linnas Kalevi tn maja nr 36 juures Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, s.o. mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,69 milligrammi ning mõistis temale Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks 10 päeva aresti. 1 Vastavalt V™S § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustus kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ning peale kohtuotsuse kuulutamist pöörati viivitamatult täitmisele. Aresti kandmise alguseks luges maakohus F.P kinnipidamist, s.o 18.09.2013 kell 06.
5. Vastavalt Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel mõistis kohus F.P-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 12 kuuks. 1.1 18.09.2013 koostati väärteoprotokoll nr. AB 1255834 selle kohta, et samal päeval kell 06.15 juhtis menetlusalune isik F.P isiklikku mootorsõidukit Renault Megane reg nr XXX Kohtla-Järve linnas XXX juures. Tõendusliku alkomeetriga mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,74 +/- 0,05 mg/l. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem kui Liiklusseaduse § 69 lg 5 lubatud piirmäär. 1.
6. Maakohus leidis, et F.P on varem ja viimati karistatud 03.08.2012 Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi s.o sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahalise karistusega 1020,44 euro suuruses summas. Rahalise karistuse otsus on täidetud 12.02.2013, enne kõnealust otsust on aga F.P karistatud samalaadsete liiklusalaste süütegude eest KarS § 424 järgi juba 13.12.2004 ja 16.02.2005 tingimisi vangistusega. Viru Maakohtu otsusega 20.02.2006 karistati teda aga KarS § 329 järgi vangistusega 3 kuud. Maakohus leidis, et F.P ei ole teinud enne käesoleva liiklusalase rikkumise toimepanemist piisavalt tõsiseid järeldusi ja ei ole endale teinud selgeks tõsiasja, et sõiduki juhtimine alkoholijoobes on süüline käitumine, mis võib tuua kaasa üleastumiste raskust arvestades eelnevate karistustega võrreldes siiski rangema karistuse. 1.
7. Kohus leidis, et uuritud tõenditega on kinnitust leidnud F.P tahtlik süüline käitumine, mille tulemusena on seatud ohtu nii menetlusaluse isiku enda elu ja tervis aga ka kaasliiklejate elu ja tervis ning materiaalsed väärtused. F.P juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, pannes sel viisil toime järjekordse raske liiklusalase väärteo. Juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus minimaalselt alla määra, mille rikkumise eest järgnenuks kriminaalvastutus. Sellises seisundis ei ole juht suuteline reaalselt tajuma liikluskeskkonda ning võimalikele erinevatele liiklusolukordadele reageerima adekvaatselt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et F.P käitumist tuleb käsitleda vastutustundetuna ning kuritahtlikuna teiste seaduskuulekate isikute suhtes ning riik peab näitama oma ranget suhtumist sellistesse õiguserikkumistesse, andes järjepideva ja selge signaali, et just selliste õiguserikkumiste eest määratakse karm karistus. F.P on karistatud varem kriminaalkorras ja ka väärteokorras samalaadsete süütegude eest. 1.
8. Kohus märkis lisaks, et varasemalt määratud karistused pole isikule avaldanud piisavat mõju. Seega määras kohus karistuseks 10 päeva aresti, võttes sealjuures arvesse varasemate rikkumise korduvat iseloomu. Et edaspidi hoida ära F.P liiklusalaste rikkumiste toimepanemine sõidukijuhina liikluses, kohaldas kohus LS § 224 lg 3 p 2 sanktsioonis ettenähtud karistusmäära sanktsiooni maksimummääras, s.o juhtimisõiguse äravõtmise üheks aastaks. Apellatsiooni sisu
9. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni F.P, taotledes selles maakohtu otsuse tühistamist talle määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks – osas ja uue otsuse tegemist, millega leevendada talle määratud lisakaristust. 2.1 Kaebuse esitaja selgitab, et tema vanemad on väga vanad ja haiged, põdedes sealjuures suhkruhaigust ja südamehaigust. Eeltoodust tulenevalt peab kaebaja neid iga nädal transportima arstide juurde, sest nad elavad maal ja nende liikumine on piiratud. Lisaks märgib kaebaja, et ta 2 ema põeb kopsuvähki, millest tulenevalt peab iga kuu käima ühel korral Tartus kontrollis. Kaebaja kahetseb oma teguviisi ja palub lisakaristuse leevendamist.
10. Tartu Ringkonnakohus määras apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes kohtuvälisele menetlejale ka võimaluse seisukohtade esitamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri komissar A. Malahhova esitas 14.11.2013 oma kirjalikud seisukohad, milles ta palub jätta maakohtu otsuse isikule mõistetud lisakaristuse osas muutmata ja F.P apellatsiooni rahuldamata. Ta leiab, et maakohtu poolt mõistetud lisakaristuse määr on põhjendatud ja vastavuses toimepandud teo raskusega ning suunatud eelkõige sellele, et menetlusalune isik asuks ennast parandama ega paneks toime uusi õigusrikkumisi. Seisukohtades märgitakse järgmist. F.P on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Oma vastutustundetu teoga seadis ta reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate ja kaasreisija elu, tervise ja vara. Isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis, kus ta ei ole suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele esinevatele olukordadele täie mõistusega reageerima. Riik peab näitama välja ranget suhtumist sellistesse õiguserikkumistesse ning andma selge signaali, et need saavad karmilt karistatud. Antud rikkumise puhul on tegemist tahtlikult toime pandud teoga, isik oleks sellisest teost saanud hoiduda, kui ta oleks seda soovinud. Samuti on tegemist isikuga, kellele on jäänud arusaamatuks, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtida ei tohi ja kes regulaarselt paneb toime samalaadseid õigusrikkumisi. F.P on varasemalt karistatud nii samalaadsete (kolmel korral kriminaalkorras) kui ka teiste õigusrikkumiste toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja pöörab tähelepanu asjaolule, et Viru Maakohtu 03.08.2012 kohtuotsusega oli F.P suhtes lisakaristusena kohaldatud ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. Varem määratud karistused ei ole täitnud oma eesmärki, mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest, ehkki tal on kõik rahatrahvid tasutud. Isik on suhtunud karistustesse ükskõikselt ja seega on karistused jäänud leebeks ega ole suutnud saavutada oma eesmärki. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kolm kehtivat kriminaalja kolm väärteokaristust. Kohtuväline menetleja pöörab tähelepanu asjaolule, et kohtuistungil isik väitis, et lahkub Eestist ja sõidab №rra tööle. Oma apellatsioonis aga kirjutab, et tema vanemad on väga vanad ja haiged ning ta peab neid igal nädalal transportima arstide juurde. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et F.P oma teo toimepanemisel pidi ette nägema, et karistus sellise teo eest võib enesega kaasa tuua temale soovimatuid tagajärgi, sealhulgas sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise isegi seadusega lubatud maksimumajaks. Samuti ei ole arusaadav, et kui isikul oli plaanis sõita välismaale tööle, kuidas kavatses ta oma vanu ja haigeid vanemaid igal nädalal transportida arstide juurde või oli see asjaolu tol momendil isikule ebaoluline ning ununes. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu 18.09.2013 otsuses esitatud motiivid ja järeldused F.P-le mõistetud lisakaristuse osas on põhjendatud ja asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. V™S § 145 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 1, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma otsuses kordama, kuid vajaduse korral võib lisada oma põhistused. Seega käsitleb ringkonnakohus järgnevalt apellatsioonis esitatud põhilisi seisukohti, kordamata maakohtu põhjendusi.
12. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks F.P-le väärteo toimepanemise eest mõistetud lisakaristus. 5.1 Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohus on 18.09.2013 otsuses asjakohaselt motiveerinud, miks on F.P-le põhjendatud lisakaristuse mõistmine ja ringkonnakohus nõustub selle põhjendusega täielikult. 5.2 Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt on antud juhul põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus on arvestanud kõigi KarS §-st 56 tulenevate karistuse alustega, mistõttu ei ole apellatsiooni põhjendused sellised, mis tooks kaasa F.P-le määratud lisakaristuse tühistamise. Kolleegium peab vajalikuks siinkohal viidata Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-86-09 p-le 7.2, milles on märgitud, et süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muuhulgas välistada tegutsemine valdkonnas, millega toimepandud tegu seondub. Ringkonnakohus leiab maakohtuga sarnaselt, et F.P poolt toimepandud süüteo asjaoludest tulenevalt on kohane lisakaristuse määramine. F.P rikkumine seisnes mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades. 5.3 Ringkonnakohus mõistab F.P pere olukorra võimalikku halvenemist ja probleemide tõusetumist seoses mõistetud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Samas märgib ringkonnakohus, et 18.09.2013 kohtuistungil on F.P kinnitanud (lk 12), et ta soovib minna tagasi tööle №rra, millest tulenevalt pole kohus siiski veendunud, et isik soovib oma Eestis elavate vanemate eest hoolt kanda sellisel moel nagu ta ise püüab esitleda. Lisaks sellele pole F.P varasemas kohtumenetluses toonud välja oma vanemate tervislikku seisundit ning pole esitatud asja materjalidele lisanud mingeid sellekohaseid tõendeid. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et seadust mittejärgides oli F.P-le juba varasemalt teada kohustused pere ja vanemate ülalpidamise ees, kuid ometigi ei takistanud need teadmised teda lubatud alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtimast. 5.4 Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks lisakaristuse kohaldamata jätmine ka piisav karistuse üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-26-03 rõhutanud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate 4 õigusrikkumistega. Ringkonnakohtu hinnangul aitab eeltoodut arvesse võttes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine F.P puhul karistuseesmärke saavutada ega kujutaks toimepandu eest süüdimõistetu suhtes ebamääraselt rasket tagajärge. 5.5 Vägagi sisukohane on kohtuvälise menetleja viide asjaolule, et Viru Maakohtu 03.08.2012 kohtuotsusega oli F.P suhtes lisakaristusena kohaldatud juba mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. Edasine F.P tegevus näitab, et taoline karistus oma eesmärki siiski ei täitnud, mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Isik on suhtunud karistustesse ükskõikselt ja on osutunud seega leebeks. 5.6 Maakohus leidis seega õigustatult, et üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel, arvestades F.P poolt toimepandud rikkumise asjaolusid, on põhjendatud ning ainumõeldav lisaks põhikaristusele kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. See on kooskõlas üldise kohtupraktikaga. Ringkonnakohtu hinnangul on lisakaristuse (sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks) tühistamine või selle kergendamine antud juhul välistatud.
13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau Paavo Randma 5