4-13-2666/11

Ärakiri Kohtuasi 4-13-2666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2013.a Rakvere Väärteoasja number 4-13-2666 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi P.I kaebus Ida Prefektuuri otsuse peale nr 2590,13,001031 Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 16.04.2013 otsus väärteoasjas nr 2590,13,001031 Vaidlustatud lahend Menetlusosalised Kaebuse esitaja: menetlusalune isik P.I (ik: xxx; elukoht: xxxx) Kaitsja: adv. Hannes Toodu Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveamet Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Jätta P.I kaebus rahuldamata, jätta kaevatav otsus muutmata. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. 1 I Asjaolud ja menetluse käik
2. 17.03.2013 koostati P.I-le väärteoprotokoll selle kohta, et tema 17.03.2013 kell 07:05 Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva tee 18 kilomeetril liikudes suunaga Rakvere poole, juhtis mootorsõidukit xxxx (reg.märk xxxx) asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, sõites kiirusega 122 +/- 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Mõõdetud seadmega STALKER II MDR nr AS
3. Juhile kiirusmõõtevahendi näit tutvustatud. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja tema tegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Protokolli kohaselt on väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendamist leidnud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga.
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 16.04.2013 otsusega väärteoasjas nr 2590,13,001031 karistati P.I liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot, ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.
5. Menetlusalune isik P.I esitas 02.05.2013 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse määramise osas ja jätta lisakaristus kohaldamata. Alternatiivselt kohaldada lisakaristust vaid B kategooria juhtimisõiguse osas. Kaebuse kohaselt on lisakaristuse kohaldamine ebaproportsionaalne arvestades toime pandud rikkumist, rikkumise asjaolusid ja menetlusalust isikut. Menetlusalune isik on siiralt kahetsenud väärteo toimepanemist ning selgitanud, et tal on juhtimisõiguse olemasolu vajalik elatise teenimiseks. Kohtuväline menetleja ei ole aga isiku kahetsusega arvestanud. Otsuses on märgitud, et kahetsust on arvesse võetud, kuid määratud karistusest see ei ilmne. Samuti ei ole kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et isikul on juhtimisõiguse olemasolu vajalik elatise teenimiseks. Kohtuväline menetleja on asunud otsuse põhjendustes seisukohale nagu oleks raskendavaks asjaoluks see kui isikul on juhtimisõigus vajalik elatise teenimiseks. Väärteo toimepanemine toimus vähese liikluskoormusega asulavälisel teel, valgel ajal, nähtavus oli hea, teekate kuiv ning menetlusalusel isiku puhul on tegemist elukutselise autojuhiga, kellel sõiduki juhtimise kogemust üle 12 aasta. Väärtegu pandi toime kell 07.05, st ajal, kui liiklus maanteel on hõre ning ohtu teistele liiklejatele ei olnud. Ka väärteootsuses on märgitud, et menetlusalune isik võis põhjustada ohtu eelkõige iseendale. Väärteoprotokollis on märgitud, et menetlusaluse isiku tegevuse tagajärjel ei tekkinud kellelegi kahju. Kiiruse ületamise asjaolu ei põhjustanud kellelegi reaalset ohtu, kuna tee ning ilmastikuolud olid väga head. Eeltoodud asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja väärteo otsuses arvestanud. Menetlusalusel isikul on vajalik juhtimisõiguse olemasolu veoautode juhtimiseks. Juhtimisõigust on võimalik piirata ka kategooriate kaupa ning isikult ära võtta selle kategooria juhtimisõigus, millega on rikkumised toime pandud. Sellisel juhul saaks isik küll lisakaristuse, kuid tal jääks alles kategooriad, millised on vajalikud elatise teenimiseks ning millega ei ole rikkumised seotud. Antud juhul oli tegemist B kategooria sõidukiga, mistõttu oleks võimalik juhtimisõigus menetlusaluselt isikult ära võtta 1 kuuks vaid B kategooria osas. Seeläbi ei 2 jääks menetlusalusel isikul täitmata tööülesanded ning lepingulised kohustused oma lepingupartnerite ees.
6. Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et väärteoasja on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja palus jätta menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Vastuskirja kohaselt on lubatud sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt tõendatud tunnistaja ütlustega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ning ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel. Menetlusalune isik ületas sõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust, millega seadis ohtu eelkõige iseenda, rääkimata kaasliiklejate tervisest ja võõrast varast. Vaatamata varasemale korduvale karistamisele rahatrahvide näol samalaadsete süütegude eest, ei ole menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese, kui kaasliiklejate suhtes. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt, on igal sõiduki juhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes. St. juht teab ja saab aru, kui suur on tema poolt juhitud sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja lisaks kahetsusele kergendava asjaoluna ka süü tunnistamist. Juhtimisõiguse n-ö osalise äravõtmise puhul saab olla tegemist pigem erandiga, mida võivad õigustada eeskätt eripreventiivsed kaalutlused. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kui abinõu, millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest, seondub reeglina rikkuja üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega, mitte aga vajadusega hoida teda ajutiselt eemal vaid teatud kategooria mootorsõiduki juhtimisest. Menetlusalune isik on liiklusalaseid rikkumisi toime pannud ka veoautoga. Sellisest hoolimatust käitumisest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puudub tahtmine liikluskorrast kinni pidada. Kiiruse ületamine niivõrd suurel määral on enamohtlik rikkumine. Ainuüksi asjaolu, et juhi vaateväljas ei liigu teel teisi sõidukeid, ei välista ohtu teistele liiklejatele. II Kohtu põhjendused
7. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele 3 poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et käesolevat väärteoasja saab arutada kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
8. Menetlusalune isik ei vaidle vastu rikkumise toimepanemise faktile. Menetlusaluse isiku poolt talle süüks arvatava rikkumise toimepanemine, s.o kiiruse ületamine, on tõendamist leidnud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Kohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kohus õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud.
9. Menetlusalune isik palub maakohtule esitatud kaebuses tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega kohaldati tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 5 punkti 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule karistuseks määranud rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses ja võtnud lisakaristusena juhtimisõiguse 1 kuuks. Kohus märgib, et lisakaristus peab silmas preventiivseid eesmärke ja peaks antud juhul eelkõige mõjutama menetlusalust isikut edaspidi liiklusalaseid rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes on õigustatud, arvestades rikkumise raskust ja eesmärki panna menetlusalune isik edaspidi hoiduma liiklusalaseid süütegusid toime panemast. Kohus leiab, et pannes toime niivõrd raske rikkumise, oleks menetlusalune isik pidanud arvestama sellega kaasneda võivate tagajärgedega, sh juhtimisõiguse ning seeläbi ka sissetuleku kaotusega. Kohus märgib, et menetlusalust isikut on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud, mistõttu tema suhtes lisakaristuse kohaldamine peaks andma menetlusalusele isikule selge signaali selle kohta, et kiiruse ületamisesse suhtutakse tõsiselt ja et sellised rikkumised ei jää karistuseta. Arvestades inimeste hulka, kes igal aastal liikluses hukuvad, tuleb liiklusrikkumistesse suhtuda täie tõsidusega ning rikkujaid karistada rangelt. Liiklusrikkujatele tuleb anda märku sellest, et nende rikkumistel võivad olla tõsised tagajärjed. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende 4 elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes oli eeltoodud asjaolusid arvestades vajalik. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et juhtimisõiguse äravõtmist on isiku suhtes kohaldatud minimaalses määras, s.o üheks kuuks, ja seega ei ole lisakaristuse määr ebaproportsionaalne arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja teo toime pannud isikut. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud lisakaristus tuleb jätta muutmata.
10. Kohus märgib, et juhtimisõiguse osalise äravõtmise puhul saab olla tegemist pigem erandiga, mida võivad õigustada eeskätt eripreventiivsed kaalutlused. Seda põhjusel, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kui abinõu, millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest, seondub reeglina rikkuja üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega, mitte aga vajadusega hoida teda ajutiselt eemal vaid teatud kategooria mootorsõiduki juhtimisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine vaid ühe kategooria osas ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et isiku poolt varem toime pandud väärtegude iseloomust nähtub tema hoolimatus enda ja teiste liiklejate eludesse ja varasse ning seetõttu on lisakaristuse kohaldamine kõikide kategooriate osas vajalik, suunamaks isikut õiguskuulekale käitumisele. Varasemad karistused ei ole seda eesmärki täitnud.
11. Kohus märgib täiendavalt, et põhikaristuse määr – 45 trahviühikut – jääb alla sanktsiooni keskmise määra ja on proportsionaalne ka arvestades asjaolu, et menetlusalune isik kahteses teo toimepanemist ja tunnistas enda süüd. Seega ei ole asjakohane menetlusaluse isiku väide, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud isiku kahetsusega.
12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1; 133; 134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 16.04.2013 otsuse väärteoasjas nr 2590,13,001031 muutmata ning P.I kaebuse rahuldamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Ärakiri õige №oremreferent 27.11.2013 Riigikohtu kohtumääruse RESOLUTSIOON: jätta vandeadvokaadi abi Hannes Toodu kassatsioon menetlusse võtmata. P.I kaitsja Kohtumäärus jõustus
13. novembril 2013.a Riigikohtu kohtumäärusega. №oremreferent Irina Golubev 5