) § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 5 kohaselt tuleb lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 2 p 9 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping. Liikluskindlustuse seaduse § 66 1 lg 1 kohaselt karistatakse liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut Antud juhul tuleb kindlaks teha, kas menetlusalune isik on toime pannud
Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Antud juhul on väärtegude toimepanemine V.O’i poolt tõendatud tunnistajate K K’i ja A S’i ülekuulamise protokollidega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Menetlusalune isik vaidleb vastu
lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 sätestatud tegude toimepanemisele ning soovib vähendada talle
lg 1 alusel mõistetud rahatrahvi suurust ja tühistada
VTMS § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on tegude toimepanemine, s.o liiklusnõuete rikkumine sobiva sõidukiiruse valikul, mille tagajärjel on tekitatud varaline kahju, liiklusõnnetusest mitteteatamine ja sündmuskohalt lahkumine ning sõiduki juhtimine ilma kehtiva kindlustuspoliisita, menetlusaluse isiku V.O’i poolt tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega, s.o menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistajate ülekuulamise protokolliga ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Väärteoasja materjalidega ja kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatuga on tõendatud, et Liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod leidsid aset ning need väärteod pani toime menetlusalune isik V.O. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et ta ei nõustu
lg 1 ja
lg 1 sätestatud nõuete rikkumisega ning talle mõistetud karistustega, s.o rahatrahviga summas 400 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, kuna kannatanu võttis peale kahjude likvideerimist kaebuse tagasi ning liikluskahjust ei teatanud V.O, kuna ei olnud kannatanuid ega kaasreisijaid. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega nagu muutuks varalise kahju täieliku hüvitamise ja kannatanu kaebuse tagasivõtmisel toimepandud tegu olematuks. Teo toimepanemise hindamisel ei saa kohus arvestada seda, kas varaline kahju on hüvitatud või mitte, kuna see ei kuulu
lg 1 ja
Samuti ei nõustu kohus menetlusaluse isiku väitega, et liikluskahjust ei olnud ta kohustatud teatama, kuna ei olnud kaasreisijaid ega kannatanuid.
lg 5 kohaselt tuleb politseile liiklusõnnetusest teatada lahkarvamuse korral või kui varalise kahju saaja ei ole teada või kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Antud juhul võib eeldada, et varalise kahju saaja ei olnud menetlusalusele isikule teada, kuna 29.05.2012 tunnistaja A S’i ülekuulamisprotokollist nähtub, et liiklusõnnetusest, millega tekitati varalist kahju, sai kannatanu teada kell 00.45 turvatöötajalt, mitte kahju tekitajalt. Seega võib eeldada, et kahju tekitaja ei teadnud varalise kahju saaja isikut või teadlikult otsustas sellest talle mitte teatada. Seega
lg 5 sätestatud koosseisu tunnused olemas, tegu tõendamist leidnud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Lisaks märgib kohus, et
lg 3 p 1 rikkumise eest on
lg 1 järgi ettenähtud karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on
lg 1 alusel määranud karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o alla keskmise karistuse määra.
lg 5 rikkumise eest on
lg 1 järgi ettenähtud karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümneks kuuks. Kohtuväline menetleja on
lg 1 alusel määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis jääb samuti alla keskmise ettenähtud karistuse määra.
lg 2 p 9 rikkumise eest Liikluskindlustuse seaduse § 66 1 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses ehk 100 eurot menetlusalune isik ei vaidlusta. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuste määramisel arvestanud menetlusaluse isiku süü suurust, määratud karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumistega ning ei ole ülemäära ranged. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135 jätab kohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk’e 30.08.2012 otsuse väärteoasjas nr 2590,12,002747 muutumata ning V.O kaebuse rahuldamata. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 15.novembril 2012. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Kai Rosar Kai Rosar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.