S § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus J.R suhtes vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras J.R kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid 1 1-12-8981 kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nimetatud kriminaalasjas oli J.R-ile esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 03.10.2012 karistas süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest KarS §
lg 2 alusel 3 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud, milline karistus ei ole kantud, seega varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna, viibides 23.detsembril 2012 kella 19.35 ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 asuvas Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas kaupluses Kaubamaja Konsum, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaali alkoholiosakonnast ära võõra vallasasja, milleks oli üks 0,5-liitriline pudel Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvat alkohoolset jooki „Laua Viin“ maksumusega 4,85 eurot, mille peitis endal kaasas olnud kilekotti ning mille eest kassas tasumata jättes suundus kaupluse välisukse poole, kuid peeti enne kauplusest lahkumist USS Security turvatöötaja I P`i poolt kinni ja varastatud kaup võeti temalt ära, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata J.R-i tahtest mitteolenevatel põhjustel. Sellise tegevusega J.R, püüdes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse katse, s.o KarS §
Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 15.02.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tallinna vangla Pärnu KRHO Haapsalu talituses võeti arvele 22.10.2012 Pärnu Maakohtu 03.10.2012 kohtuotsuse alusel J.R 18 kuulise katseajaga. J.R-ile määrati kohtu poolt kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. J.R on rikkunud katseajal kohtu määratud kohustust. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja teenistuse vanema K K poolt edastatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt on J.R viibinud 04.02.2013 - 05.02.2013 kainestusmaja teenusel Tallinnas ( lisa1, 2). KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusaluse seletuskiri puudub. Telefonis ei eitanud isik alkoholi tarvitamist peale 31.01.2013 alkoholivastase sensibiliseeriva preparaadi manustamist, kuid kriminaalhooldusosakonda seletuskirja kirjutama ei ilmunud kriminaalhooldaja nõudel vaid lahkus hoopis Haapsalust. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldusalune on antud katseajal siiani täitnud registreerimisnõudeid ja käinud kokkulepitud aegadel registreerimas. Isik on varasemalt sooritanud korduvaid õiguserikkumisi alkoholijoobes. Isik tunnistab alkoholi kuritarvitamise probleemi ja pöördus ise * (lisa 3). Isik suutis alkoholivabalt elada mõned päevad, kui alustas uuesti alkoholi kuritarvitamist. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata Pärnu Maakohtu 03.10.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud 2 kuu 28 päevane vangistus reaalsele täitmisele. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud taotluse juurde. Kriminaalhooldaja lisas, et edastas 12.02 J.R-ile teate telefonitsi, et ta peab 13.02 tulema kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja seletuskirja kirjutama. J.R 13.02 osakonda ei ilmunud. 14.02 tegi kriminaalhooldaja kodukülastuse ja J.R-i kodus ei olnud. Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil J.R vahistamist KrMS § 429 alusel. Prokurör esitas kohtuistungi kohtule tõendeid selle kohta, et J.R-i kahtlustatakse katseajal kolme kuriteo toimepanemises alkoholijoobes ja tegu alkoholi vargustega, samuti on Põhja 2 1-12-8981 Prefektuuris koostatud tema suhtes väärteoprotokoll poes alkhooli joomise eest. Prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlust J.R karistuse täitmisele pööramiseks, leides, et ta on tahtlikult rikkunud keeldu mitte tarvitada alkoholi. Samuti toetas prokurör kriminaalhooldaja taotlust J.R vahistamiseks – ta paneb jätkuvalt toime õigusrikkumisi ja Valga politseis on andnud ütlusi, et oli plaan Riiga minna. J.R tunnistas kohtuistungil, et on katseajal korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alates 13.veebruarist, kui Haapsalust ära läks, tarvitas praktiliselt kogu aeg alkoholi ja Valgas peeti kinni seoses sellega, et tahtis jälle alkoholi varastada. Lasi küll teha süsti, et see takistaks alkoholi tarvitamast, kuid mõtles, et proovib, kuidas see mõjub, kui ikkagi alkoholi tarvitab, aga see ei teinud midagi. Teadis, et on 23.12 jälle uue pahandusega hakkama saanud ja lasi asjadel minna nii nagu läks. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Pärnu Maakohtu 03.10.2012 otsusele on J.R kohustatud katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et J.R rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralisele ettekandele lisatud materjalidega ja J.R enda ütlustega on alkoholi tarvitamine katseajal J.R poolt tõendamist leidnud. J.R-i karistati viimase kohtuotsusega kuriteo toimepanemise eest alkoholijoobes olles – varastas poest alkoholi. J.R oli eelnevalt kriminaalkorras karistatud 21-l korral, enamus neist on olnud alkoholi vargused poodidest. J.R-i on kuritegude eest karistatud korduvalt ka kõige raskema karistusega, milleks on vangistus. Viimase kohtuotsusega vabastas kohus J.R vangistuse kandmiselt tingimuslikult, määrates J.R kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustas teda täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, milline kohustus ilmselgelt on esimeseks eelduseks J.R õiguskuulekaks käitumiseks. Nagu käesolevaks ajaks on selgunud, on J.R katseajal korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, viimased kümme päeva tarvitas ta alkohol pidevalt. J.R-i ei aidanud alkoholi tarvitamisest hoiduda ka meditsiiniline vahend. Alkoholi tarvitamise tulemused on ka näha J.R-i kahtlustatakse katseajal alkoholijoobes olles uute kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.R suhtes tuleb vangistusest tingimisi vabastamine tühistada, sest on selge, et kui J.R katseajal vähem kui 5 kuu jooksul on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei ole asunud elama õiguskuulekat elu, siis karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada läbi kriminaalhoolduse vaid J.R-ile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Tõkend KrMS § 429 lg 1 p 1 kohaselt võib täitmiskohtunik vahistada kriminaalhooldusametniku taotlusel vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub kõrvale või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Kohtuistungil taotles kriminaalhooldaja J.R vahistamist, kuna J.R on kõrvale hoidunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. Kohus leiab, et J.R suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. Käesoleva määrusega kohus pöörab J.R-ile tingimisi mõistetud karistuse täitmisele. J.R oli kohustatud katsejala elama Haapsalus, kuid ta lahkus ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta oma elukohast, 3 1-12-8981 politsei pidas ta kinni Valgas, J.R oli alkoholijoobes ja teda kahtlustatakse uue kuriteo toimepanemises. J.R kinnita kohtus, et ta ei küsinud kriminaalhooldajalt luba oma elukohast lahkumiseks. Prokurör esitas kohtule J.R poolt valga politseis kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt J.R on avaldanud, et tal oli kavatsus lahkuda Valgast Riiga, kuid selle teostamist segas pidev joomine. Samuti on ta korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust, mitte tarvitada alkoholi. Need asjaolud tõendavad, et J.R hoidus kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. KrMS § 429 lg 2 kohaselt võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.