← Eesti

4-11-2008/29

4-11-2008 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2012.a Pärnu Väärteoasja number 4-11-2008 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula V

§ 10lg 4 alusel 09.09.2010 a.

ja 03.10.2010 a. ekspertiisiaktide kohaselt tunnistatud taadelduks ning TJA poolt on väljastatud tüübikinnitus. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, samuti uurinud täiendavaid kirjalikke tõendeid, on jätkuvalt seisukohal, et F.T kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus jääb juba varem oma 03.10.2011 a. kohtuotsuses väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt väärteoasjas puudub vaidlus selles osas, kes juhtis 23.12.2010 a. kella 22.32 ajal Tallinn - Pärnu – Ikla maanteel mootorsõidukit Volvo S80, riiklik reg. nr. xxx xxx, kuna kaebaja on tunnistanud, et mootorsõidukit juhtis tema. Lisaks kaebajale viibisid sõidukis veel kaassõitjatena J T ja T R. Väärteoasja esmasel kohtulikul arutamisel vaidlustas kaebaja kiirusemõõteseadme usaldusväärsuse ning leidis, et sellisel määral kiiruse ületamist (kiiruseks fikseeriti 176 +-7 km/h) ei toimunud ega ei saanudki toimuda. Sama seisukoha juurde jäi kaebaja ka väärteoasja teistkordsel kohtulikul arutamisel. 3

(5)4-11-2008 Vastukaaluks kiirusemõõteseadme fikseeritule on sõidukit juhtinud kaebaja F.T ning kohtuistungil ütlusi andnud, kaassõitjatena sõidukis viibinud J T ja T R, kinnitanud, et kiirust küll ületati, mille fikseeris ka kiirusemõõteseade sõiduki pildistamisega, kuid kõik nad vaatasid seejärel kiiruse sõiduki spidomeetrit, mis fikseeris kiiruseks 110 - 120 km/h. Samuti on kaebaja ning tunnistajad kinnitanud, et teeolud sõidu ajal (libedus, värskelt sadanud lumi teel ning ka pimedus) ei võimaldanudki sellise kiirusega sõita nagu fikseeris kiirusemõõteseade. Pärnu Maakohus jääb oma seisukoha juurde, mille kohaselt on kiirusemõõtevahendi poolt fikseeritud näidud usaldusväärsed. Maanteele paigaldatud kiirusemõõteseadet tuleb lugeda mõõtevahendiks, mille kasutamist reguleerib

eadus.

§ 5

lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

§ 5

lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Käesolevas väärteoasjas on kaebajale F.T-le kohaldatud väärteokaristust, samuti on temal piiratud eriõigust, ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

§ 5

lg 1 ja LS § 199 lg 1 p 4 ja lg 6 tuleneb, et statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui kasutatakse taadeldud mõõtevahendit.

§ 7

lg 2 p 4 kohaselt peab kiirusmõõtevahend enne kasutusele võtmist läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi. Tehnilise järelevalve amet (TJA) väljastab mõõtevahendi kohta, mis on saanud ekspertiisil positiivse tulemuse Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse. Kui mõõtevahend on kantud

eaduse § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste täitmisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatlemiskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

§ 7

lg 3 kohaselt kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister

eaduse § 7 lg 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (nn. metroloogilise kontrolli nimistu). Eelnimetatud nimistu (lisa 1 p 8.2) kohaselt kuuluvad liiklusjärelevalve kiirusmõõturid metroloogilise kontrolli liigi ja menetluse poolest alajaotusesse ST 2, milliste puhul on kohustuslik siseriiklikku tüübikinnistustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. Liiklusseaduse § 46 lg l 5 kohaselt on statsionaarse automaatse kiirusemõõtesüsteemi andmekogu vastutav töötleja Maanteeamet. Maanteeameti vastusest päringule (väärteotoimik tl. 14) nähtuvalt on vaidlusalune kiirusmõõtesüsteem Tallinn - Pärnu - Ikla maantee 137,8 kilomeetril Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas, Reiu külas töökorras ning seda on taadeldud 13.08.2010 a. Saksamaal Hesseni Liidumaa legaalmetroloogiaasutuses, mille kohta on väljastatud ka taatlustunnistus nr. 8-642-10. Nimetatud taatluse kehtivusajaks on 1 aasta seega 13.08.2011 a. Kuivõrd vaidlustatud väärteorikkumine leidis aset 23.12.2010 a., jäi see kiirusemõõtevahendi taatluse kehtivusaja sisse, millest järeldub, et mõõtevahend oli taadeldud ning töökorras. Alajaotuse ST 2 kohaselt väljastab kohustusliku siseriikliku tüübikinnitustunnistuse mõõtevahendile TJA, milline on kohustuslik ning ilma milleta ei saa kiirusemõõturit töökorda paigaldada. Käesolevas väärteoasjas on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-17-12 p. 8.4 kohaselt osundanud, et kohus ei ole kontrollinud, kas 13.08.2010 a. Saksamaal legaalmetroloogiaasutuses taadeldud kiirusmõõtevahendile on väljastatud ka tüübikinnitustunnistus. Kohus asus mõõtevahendile esitatud tehnilisi nõudeid kontrollimata seisukohale, et talvine ilm mõjutas mõõtevahendit niivõrd, et selle tagajärjel saadi olulisel määral valed mõõtetulemused. Riigikohtu hinnangul rajanes kohtuotsus seetõttu oletustel. TJA poolt koostatud legaalmetroloogilise ekspertiisi aktide nr. 6.13-6/10-0454-28 09.09.2010 a. (t.l. 107) ja nr. 6.13-6/11-0055-65 03.10.2011 a. (t.l. 116) põhjal on legaalmetroloogilise ekspertiisi läbiviinud eksperdi arvamusega tuvastatud, et käesolevas väärteoasjas mõõtevahendina kasutatud laserkiirusmõõtevahend PoliScan M1 nr. 638233 on tunnistatud

§ 10lg 4 alusel taadelduks.

Taadelduks tunnistamise käigus on taatlustunnistusele ja mõõtevahendile paigaldatud taatlusmärgis. TJA poolt on laser-kiirusmõõtesüsteemidele PoliScan (speed) ja PoliScan (speed) M1 väljastatud legaalmetroloogilise ekspertiisi põhjal 01.10.2009 a. mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistus TJA 6.13-3/12.08.09, milline kehtib kuni 23.06.2016 a. (t.l. 93). Eeltoodust järeldub, et kiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtevahendil Poliscan M1 nr. 638233 oli väärteo toimepanemise ajal 23.12.2010 a. olemas kehtiv tüübikinnitustunnistus, samuti oli mõõtevahend

§ 10lg 4 kohaselt taadeldud ning sellele oli paigaldatud taatlusmärgis. 4

(5)4-11-2008 Metroloogilise kontrolli nimistu lisa 1 p 8.2 kohaselt on kiirusemõõtevahendi veapiir taatlemise kaudsel meetodil laboritingimustes kiirustel üle 100 km/h +- 1% mõõtevahendi näidust. Sellest tulenevalt on ka sõiduki kiiruse fikseerimisel arvestatud võimaliku veaga +- 7 km/h. Nimetatud vea sisse arvatakse ka ilmatingimustest tulenevad mõõtmistulemuste mõjutused. Sellest tulenevalt ei ole alust arvata, et talvine ilm mõjutas nii olulisel määral mõõtevahendit, et selle tagajärjel fikseeriti olulisel määral valed mõõtmistulemused. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et ei ole alust kahelda kiirusemõõtevahendi korrashoius 23.12.2010 a. ning selle mõõtmistulemuste usaldusväärsuses. Kohus ei pea ka põhjendatuks kaebaja vastuväiteid selle kohta nagu ei oleks mõõdetud kiirusega, 176 km/h +- 7 km/h talvistes teeoludes võimalik liigelda, kuna liigeldi sõidukiga Volvo S80, milline on talvisteks tingimustes liiklemiseks turvaline. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus ka usaldusväärseks tunnistajate J T ja T R ütlusi selle kohta, et sõiduki kiirus oli mõõdetud kiirusest oluliselt väiksem, 110-120 km/h. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et kaebaja F.T, juhtides mootorsõidukit eelnimetatud kiirusega rikkus Liiklusseaduse § 47 lg 1, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Ületades mootorsõidukijuhina kiirusega 176 km/h +- 7 km/h lubatud suurimat sõidukiirust üle 40 km/h on kaebaja selline tegevus kvalifitseeritav siis kehtinud LS § 74 22 lg 3 järgi. Subjektiivsest küljest on eelnimetatud tegevus käsitletav teo toimepanemisena vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, kuivõrd niivõrd olulisel määral kiirust ületades sõidukit juhtides oli isik teadlik, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, tahtis või vähemalt möönas seda. Kohus ei tuvastanud, et kohtuvälise menetleja poolt oleks väärteomenetluse käigus toimepandud VTMS § 150 ettenähtud väärteomenetluse olulisi rikkumisi. Kohtuvälise menetleja poolt on F.T 02.05.2011 a. väärteoasja otsusega nr. 2670,11,001025 karistatud rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses summas 8400 krooni (536.86 eurot) ning kohaldatud lisaks sellele Liiklusseaduse § 74 22 lg 5 ettenähtud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasja menetlusega on kindlaks tehtud, et F.T poolt on toime pandud õigusrikkumine lubatust suurima kiiruse ületamisega olulisel määral. Kohtu hinnangul on tegemist ohtliku õigusrikkumisega, mis seadis ohtu sõidukit juhtinud kaebaja, tema sõidukis viibinud kaassõitjad ning ka teised liiklejad. Kuna rikkumine pandi toime linna lähistel suhteliselt tiheda liiklusega maanteel pimedas ning talviste teeoludega, siis tuleb rikkumist pidada eriti ohtlikuks. Kohus ei tuvastanud kaebaja F.T käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Hinnates F.T varasemat käitumist, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et teda on väärteokorras ajavahemikus 17.05.2004 a. kuni 23.12.2010 a. karistatud kokku 37-1 korral, kusjuures valdav enamus karistusi on kohaldatud Liiklusseaduse alusel. Kohtu hinnangul on F.T puhul tegemist regulaarselt ohutu liiklemise eeskirju eirava isikuga, mistõttu tema karistamine rahatrahvi keskmisest määrast suuremas määras ning lisakaristuse kohaldamine, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine vastab teo toimepanemise raskusele ning teo toime pannud isikut iseloomustavatele asjaoludele. Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi' poolt 02.05.2011.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,11,001025 ei kuulu tühistamisele ning F.T kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.