ja 03.10.2010 a. ekspertiisiaktide kohaselt tunnistatud taadelduks ning TJA poolt on väljastatud tüübikinnitus. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, samuti uurinud täiendavaid kirjalikke tõendeid, on jätkuvalt seisukohal, et F.T kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus jääb juba varem oma 03.10.2011 a. kohtuotsuses väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt väärteoasjas puudub vaidlus selles osas, kes juhtis 23.12.2010 a. kella 22.32 ajal Tallinn - Pärnu – Ikla maanteel mootorsõidukit Volvo S80, riiklik reg. nr. xxx xxx, kuna kaebaja on tunnistanud, et mootorsõidukit juhtis tema. Lisaks kaebajale viibisid sõidukis veel kaassõitjatena J T ja T R. Väärteoasja esmasel kohtulikul arutamisel vaidlustas kaebaja kiirusemõõteseadme usaldusväärsuse ning leidis, et sellisel määral kiiruse ületamist (kiiruseks fikseeriti 176 +-7 km/h) ei toimunud ega ei saanudki toimuda. Sama seisukoha juurde jäi kaebaja ka väärteoasja teistkordsel kohtulikul arutamisel. 3
eadus.
lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.
lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Käesolevas väärteoasjas on kaebajale F.T-le kohaldatud väärteokaristust, samuti on temal piiratud eriõigust, ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
lg 1 ja LS § 199 lg 1 p 4 ja lg 6 tuleneb, et statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui kasutatakse taadeldud mõõtevahendit.
lg 2 p 4 kohaselt peab kiirusmõõtevahend enne kasutusele võtmist läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi. Tehnilise järelevalve amet (TJA) väljastab mõõtevahendi kohta, mis on saanud ekspertiisil positiivse tulemuse Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse. Kui mõõtevahend on kantud
eaduse § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste täitmisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatlemiskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.
lg 3 kohaselt kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister
eaduse § 7 lg 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (nn. metroloogilise kontrolli nimistu). Eelnimetatud nimistu (lisa 1 p 8.2) kohaselt kuuluvad liiklusjärelevalve kiirusmõõturid metroloogilise kontrolli liigi ja menetluse poolest alajaotusesse ST 2, milliste puhul on kohustuslik siseriiklikku tüübikinnistustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. Liiklusseaduse § 46 lg l 5 kohaselt on statsionaarse automaatse kiirusemõõtesüsteemi andmekogu vastutav töötleja Maanteeamet. Maanteeameti vastusest päringule (väärteotoimik tl. 14) nähtuvalt on vaidlusalune kiirusmõõtesüsteem Tallinn - Pärnu - Ikla maantee 137,8 kilomeetril Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas, Reiu külas töökorras ning seda on taadeldud 13.08.2010 a. Saksamaal Hesseni Liidumaa legaalmetroloogiaasutuses, mille kohta on väljastatud ka taatlustunnistus nr. 8-642-10. Nimetatud taatluse kehtivusajaks on 1 aasta seega 13.08.2011 a. Kuivõrd vaidlustatud väärteorikkumine leidis aset 23.12.2010 a., jäi see kiirusemõõtevahendi taatluse kehtivusaja sisse, millest järeldub, et mõõtevahend oli taadeldud ning töökorras. Alajaotuse ST 2 kohaselt väljastab kohustusliku siseriikliku tüübikinnitustunnistuse mõõtevahendile TJA, milline on kohustuslik ning ilma milleta ei saa kiirusemõõturit töökorda paigaldada. Käesolevas väärteoasjas on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-17-12 p. 8.4 kohaselt osundanud, et kohus ei ole kontrollinud, kas 13.08.2010 a. Saksamaal legaalmetroloogiaasutuses taadeldud kiirusmõõtevahendile on väljastatud ka tüübikinnitustunnistus. Kohus asus mõõtevahendile esitatud tehnilisi nõudeid kontrollimata seisukohale, et talvine ilm mõjutas mõõtevahendit niivõrd, et selle tagajärjel saadi olulisel määral valed mõõtetulemused. Riigikohtu hinnangul rajanes kohtuotsus seetõttu oletustel. TJA poolt koostatud legaalmetroloogilise ekspertiisi aktide nr. 6.13-6/10-0454-28 09.09.2010 a. (t.l. 107) ja nr. 6.13-6/11-0055-65 03.10.2011 a. (t.l. 116) põhjal on legaalmetroloogilise ekspertiisi läbiviinud eksperdi arvamusega tuvastatud, et käesolevas väärteoasjas mõõtevahendina kasutatud laserkiirusmõõtevahend PoliScan M1 nr. 638233 on tunnistatud
Taadelduks tunnistamise käigus on taatlustunnistusele ja mõõtevahendile paigaldatud taatlusmärgis. TJA poolt on laser-kiirusmõõtesüsteemidele PoliScan (speed) ja PoliScan (speed) M1 väljastatud legaalmetroloogilise ekspertiisi põhjal 01.10.2009 a. mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistus TJA 6.13-3/12.08.09, milline kehtib kuni 23.06.2016 a. (t.l. 93). Eeltoodust järeldub, et kiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtevahendil Poliscan M1 nr. 638233 oli väärteo toimepanemise ajal 23.12.2010 a. olemas kehtiv tüübikinnitustunnistus, samuti oli mõõtevahend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.