Obsah (6)
§ 201§ 266§ 404§ 121§ 424§ 1201-11-13417 x EESTI VABARIIGI NIMEL x Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2012. a Põlva Kriminaalasja number 1-11-13417 Kohtu koosseis kohtunik Lembit Käis rahvakohtunikud Reet Uibo
§ 201
lg 2 p 1,4 järgi 2-kuulise vangistusega; 12) 24.08.2006.
§ 266
lg 2 p 3 järgi 30-päevase vangistusega; 13) 05.06.2007.
§-de 266 lg 2 p 1; 121 ja 263 p 1 järgi 5-kuulise vangistusega; 14) 07.11.2007.
§ 404
järgi 3-kuulise vangistusega; 15) 17.09.2008.
§ 266
lg 2 p 1 järgi 1-kuulise vangistusega; 16) 11.11.2008.
§ 121järgi 1-kuulise vangistusega, Kar
S § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 kuu ja 19 päeva vangistust, vangistus kantud; 17) 13.04.2009.
§ 424
järgi 2-kuulise vangistusega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 18) 17.09.2010.
§ 121järgi 3-kuulise vangistusega tingimisi Kar
S § 74 alusel 18kuulise katseajaga; 19) 22.11.2010.
§ 120järgi 2-kuulise vangistusega, Kar
S § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 300 tundi; 20) 22.09.2011.
§-de 266 lg 2 p 1 ja 121 järgi 6-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 360 tundi; karistusest kantud 28 tundi üldkasulikku tööd; tõkend – vahistamine, kinni peetud alates 27.10.2011. a x Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON P.P süüdi tunnistada KarS § 200 lg 1 järgi ning karistada teda 2 (kaks) aastase vangistusega. 2
(7)1-11-13417 KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.09.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud 16 päeva vangistust (ehk 332 tundi üldkasuliku tööd) - võrra ning mõista P.P liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestada tema karistuse kandmise aja algust alates kinnipidamisest, s.o 27.10.
- a. Valitud tõkend - vahistamine – tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. Välja mõista P.P-lt Eesti Vabariigi kasuks: 1) 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot sundraha katteks; 2) 398 (kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot 18 senti määratud kaitsjale makstava tasu ja kuluhüvituse katteks; 3) 45 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude katteks; 4) 10 (kümme) eurot 60 senti kutsete saatmise kulude katteks. x kulud – kokku 1134,23 eurot – tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Välja mõista V. B. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx) 18 (kaheksateist) eurot 38 senti Eesti Vabariigi kasuks sundtoomise kulude katteks, mis tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Lõpetada menetlus V. B. hagis P.P vastu 4,16 euro saamiseks seoses hagist loobumisega. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Põlva kohtumajale teatada kirjalikult hiljemalt
- jaanuariks
- a. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 01.02.2012.a. x peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 02.02.
- a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. x kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Põlva kohtumajale. 3
(7)1-11-13417 I Esitatud süüdistus ja süüdistatava seisukoht P.P on antud kohtu alla 05.12.
- a süüdistusakti järgi, milles teda süüdistatakse x § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt P.P 26.10.
- a kella 12 paiku xxxxxxxxxxxxxxxx tänava turuplatsil lükkas tahtlikult V. B. kõhuli maha, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja võttis V. B. käest ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil koti, milles olid sees üks pudel vahuveini „Sovetskoje", maksumusega 2 eurot, ja üks 2-liitriline pudel õlut „Bock", maksumusega 2,07 eurot, põhjustades kannatanule varalise kahju kokku 4,07 eurot. Seega pani P.P toime röövimise, s.o võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga. Esitatud süüdistusest tunnistab P.P ennast süüdi osaliselt, s.o vaid alkoholi hõivamises. x ta eelnevalt lükanud ega tõuganud ei ole. II x uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid ning maakohtu põhjendused Süüdistatava P.P ning tunnistajate R. ja I. S. kohtus antud ütlustega on tuvastatud, et nad said 26.10.
- a hommikpoolikul kokku xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. x 11.30 paiku sõitsid nad bussiga xxxxxxxxxxxxxxx, et saada mõnelt tuttavalt alkoholi või raha alkoholi ostmiseks. Süüdistatava P.P kohtus antud ütlused kinnitavad, et ta nägi kesklinna „Toiduaidas“ kannatanu V. B. ja sigarette ostmas ning siis tekkis tal mõte need asjad kannatanult ära võtta. Peale seda, kui kannatanu oli kauplusest väljunud, vahetas ta oma sinist värvi fliisi R. S. jope vastu, ning järgnes mõne hetke pärast kannatanule. x leiab, et P.P eeltoodud ütluste õigsuses ei ole alust kahelda, sest ka tunnistajad R. ja I. S. on kohtus kinnitanud süüdistatava poolt R. S. jope selga panemist ja sellega kannatanule järgnemist. Samuti on V. B. kohtus kinnitanud, et kaupluse juures nägi ta P.P koos ühe mehe ja naisega ning kauplusest ostis ta sigarette, 2-liitrilise pudeli õlut, hinnaga 2,06 eurot, ja sampuse, hinnaga 2,10 eurot, pannes alkoholi (s.o õlle- ja sampusepudeli) kilekotti. V. B. , P.P ning R. ja I. S. kohtus antud ütlustega on usaldusväärselt tuvastatud, et kannatanul oli ühes käes kepp ja teises kott ning ta pööras x. tänavalt turuplatsile viivale, s.o xxx tänavale. x V. B. on kohtus kinnitanud, et kui ta oli jõudnud x. tänavalt turuplatsi suunas liikuda umbes 15 meetrit, siis tõugati või lükati teda ootamatult vastu selga, millest kukkus pikali teele ja seetõttu tundis ta põlves valu. x ajal tõmmati tema käest ära kilekott koos eelnimetatud alkoholiga. Endast eemaldumas nägi vaid ühte oranžika või punase jopega meest, kes tundus P.P-st lühem olevat. x ei ole alust kahelda V. B. ütluste õigsuses koti hõivamise koha, hõivatu koguse ja väärtuse osas. x kinnitab süüdistatava omaksvõtt ning tunnistajate R. ja I. S. kohtus antud ütlused, samuti kannatanu ja süüdistatava ütluste olustikuga seostamise protokollidele lisatud fotod (tl 66, 67, 70), et sündmuskoht asus xxxxxx xxx tänaval, kannatanu juurde läks vaid T. 4
(7)1-11-13417 Villmeson ning viimane haaras koti ja jooksis sellega surnuaia juurde. x nägid tunnistajad, kui nad jõudsid süüdistatava juurde surnuaias, et äravõetud kilekotis oli pudel õlut ja pudel sampust. x süüdistatava ja tunnistajate R. ja I. S. ütlustes puuduvad olulised vastuolud ning need langevad üldjoontes kokku ka kannatanu ütlustega, siis loeb kohus nendega usaldusväärselt tõendatuks, et V. B. hõivas kilekoti, milles oli 2-liitriline pudel õlut (hinnaga 2,06 eurot) ja pudel sampust (hinnaga 2,10 eurot), P.P. x ütlused, et tema juurest eemaldus pärast koti hõivamist oranžika või punase jopega mees, kes tundus olevat P.P-st lühem, ei anna kohtule veenvat alust teistsuguseks järelduseks ega põhjust lugeda süüdistatava ütlusi eneserõõnaks ning tunnistajate R. ja I. S. ütlusi valeütlusteks. Samuti puudub kohtule teadaolev ja ka loogiline põhjendus, miks peaks süüdistatav võtma enda peale teise isiku - R. S. - süü. Süüdistatav on kohtule selgitanud, et tema eesmärgiks oli kannatanu vara hõivamine ning seetõttu soovis endale selleks ajaks saada R. S. jopet. x kannatanult vara hõivamises ei olnud nõus R. S. osalema, siis küsis ta viimaselt endale jopet, põhjendades seda oma külmatunde peletamisega. Süüdistatava ja R. S. ütlustega on tuvastatud, et peale vara hõivamist andis P.P jope R. S. tagasi. Viimast asjaolu kinnitab ka protokoll (tl 71-72), mille kohaselt tal kainenemisele toimetamisel 26.10.
- a kella 14 ajal jopet seljas ei olnud. Seega saab sellest järeldada, et süüdistatav tahtis R. S. jope kasutamisega raskendada kannatanul enda kui vara hõivaja äratundmist. Arvestades asjaolu, et V. B. oli ootamatu vara hõivamise tõttu eelkõige emotsionaalselt häiritud, siis on eluliselt usutav ja loomulik, et teel pikali olles võis talle vara hõivaja tunduda P.P-st lühemana ja sellest tingituna ei suutnud ta ka viimase jope seljaosa värve (oranž või punane) ega värvide kombinatsioone täpselt eristada ega tajuda. Seetõttu ei ole kohtul alust kahelda asitõendi, s.o R. S. jope (tl 55, 56) asjakohasuses ja selle kasutamises süüdistatava poolt kannatanult vara hõivamise ajal (26.10.
- a kella 12 paiku). Süüdistatava väidet, et ta kannatanut ei tõuganud ega lükanud, tuleb lugeda mitteusaldusväärseks. Nii on kannatanu, kes erinevalt süüdistatavast ei olnud sel päeval alkoholi tarvitanud, kohtus kinnitanud, et enne kilekoti käest äratõmbamist löödi, lükati või tõugati teda vastu selga, millest tingituna kukkus ta maha ja lõi oma põlve ära. x mahakukkumise fakti on kohtus kinnitanud veel tunnistajad R. ja I. S. . I. S. on peale ütluste (tl 59) usaldusvääruse kontrollimist möönnud süüdistatava poolt kannatanu lükkamist. Arvestades asjaolu, et kannatanu tajus selgelt füüsilise jõu kohaldamist vastu selga ning ilma selleta ei oleks ta pikali kukkunud, siis loeb kohus usaldusväärseks ja eluliselt usutavaks, et just süüdistatava tõukamise või lükkamise tagajärjel kukkus kannatanu pikali ja lõi põlve ära. x saab pidada usaldusväärseks kannatanu ütlust selles, et kukkumise järgselt tundis ta põlves valu, kuna kukkumine toimus asfaldile. Seega saab kohus eelneva alusel lugeda tõendatuks, et P.P 26.10.
- a kella 12 paiku xxxxxx xxx tänaval võõra vara ebaseadusliku hõivamise eelselt lükkas või tõukas V. B. , mille tagajärjel viimane kukkus ja tundis füüsilist valuaistingut põlves, ning kannatanu asfaldile kukkumise staadiumis tõmbas viimase käest ära kilekoti alkoholiga (koguväärtusega 4,16 eurot) ja omastas selle. x vara ebaseadusliku omastamise pani P.P toime kavatsetult, sest ta seadis endale sellise eesmärgi ja teadis, et see saabub. Süüdistatava poolt kannatanu liikumise aktiivne füüsiline mõjutamine, s.o jõuga vastu selga lükkamine või tõukamine, mis seondus viimase vara ebaseadusliku hõivamise kavatsuse täideviimisega, kinnitab tema eesmärgipärase 5
(7)1-11-13417 tegevuse jätkumist ja selle tahtlikku iseloomu. Arvestades asjaolu, et süüdistatav oli teadlik kannatanu komplitseeritud liikumisvõimest (kasutas käimiseks keppi), siis pidi ta teadma ja möönma, et vastu selga lükkamine või tõukamine põhjustab kannatanu tasakaalukaotuse ja kukkumise ning asfaldile kukkumine omakorda põhjustab tervisekahjustuse või vähemalt füüsilist valu. Seega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu vähemalt kaudse tahtlusega. x V. B. ütluste kohaselt oleks ta ennast ründaja vastu kaitsnud kepi abil, kuid kukkumise tõttu polnud see enam võimalik. x kannatanult vara ebaseadusliku hõivamisega kaasnes samaaegselt ka vägivalla tahtlik kasutamine, mis oma laadilt oli vältav – algas kannatanu tõukamise või lükkamisega ning lõppes viimase kukkumisest tingitud füüsilise valuaistinguga, ning mis oma sisult oli lõppastmes suunatud kannatanu vastupanu vältimisele, siis saab sellest järeldada, et süüdistatava poolt rakendatud vägivald oli kannatanult asjade äravõtmise vahendiks. Eeltoodud asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et P.P 26.10.
- a kella 12 paiku xxxxxx xxx tänaval võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vägivalla kasutamisega V. B. ära kilekoti koos 2 pudeli alkoholiga (koguväärtusega 4,16 eurot), pannes sellega toime röövimise. Toimepandu T. Villmesoni poolt on õigesti kvalifitseeritud x § 200 lg 1 järgi. x ei ole tuvastanud P.P käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. III x seisukoht karistuse osas Eeltoodu alusel tuleb mõista karistus P.P-le x § 200 lg 1 järgi. x § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.P on varem korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Muu hulgas on ta varem korduvalt toime pannud vara – ja isikuvastaseid kuritegusid (tl 12-31). x juhul on P.P toime pannud I astme kuriteo – röövimise - ajal, kui kandis Tartu Maakohtu 22.09.
- a otsusega mõistetud üldkasulikku tööd. Tema karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsuse ja kahju vabatahtliku hüvitamise. Tema karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et P.P pani esmakordselt toime I astme kuriteo ning röövimisega ei põhjustanud ta kannatanule tervisekahjustust ega märkimisväärset varalist kahju, siis leiab kohus, et teda on võimalik edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides karistada tähtajalise vangistusega sanktsiooni alammääras, s.o 2-aastase vangistusega. x käesoleva kuriteo on P.P toime pannud pärast Tartu Maakohtu 22.09.
- a otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse - 360 tundi üldkasulikku tööd – täielikku ärakandmist, siis tuleb talle mõista liitkaristus x § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.09.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata 6
(7)1-11-13417 osa – 5 kuud 16 päeva vangistust (ehk 332 tundi üldkasuliku tööd, tl 73) - võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 2 aastat 5 kuud ja 16 päeva vangistust. P.P on viibinud eelvangistuses alates 27.10.
- a (tl 10-11, 32-34), mistõttu see aeg tuleb arvestada karistusaja hulka x § 68 lg 1 alusel. x P.P suhtes valitud tõkend – vahistamine – ei ole vajalik enam pärast kohtuotsuse täitmisele pööramist, siis on otstarbekas see kohtuotsuse täitmisele pööramisel tühistada. IV x seisukoht tsiviilhagi ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas V. B. on 30.11.
- a esitanud hagi P.P vastu 4,07 euro väljamõistmiseks (tl 8). x suurendas V. B. esitatud nõuet 4,16 eurole ning seejärel loobus täielikult hagist P.P vastu. Arvestades asjaolu, et kannatanu on loobunud esitatud hagist süüdistatava vastu ning loobumine on seaduslik ega riku avalikku huvi, sellepärast leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus antud asjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. TsMS § 432 kohaselt ei saa kannatanu uuesti pöörduda kohtusse hagiga süüdistatava vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt x § 173 lg-le 3 hüvitab erikulud isik, kelle süül on need tekkinud. Kuna KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks sundtoomise kulud ning õiendi (tl 89) kohaselt tekkisid politseil 18,38 euro suurune kulu seoses kannatanu sundtoomisega, sellpärast tuleb eelnimetatud kulu jätta V. B. kanda x § 173 lg 3 alusel. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral vastavalt 2,5 kuupalga alammäära. Seega on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral käesoleval ajal 725 (290 x 2,5) eurot. x kriminaalasjas esinevad järgmised P.P-ga seotud menetluskulud: määratud kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitus – 398,18 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot (tl 88), kutsete saatmise kulud – 10,60 eurot (tl 87) ning sundraha – 725 eurot. Seega tuleb menetluskulud - kokku 1134,23 eurot – jätta x § 180 lg 1 alusel P.P kanda. x tegemisel juhindus kohus veel x §-dest 306; 309 ning §-dest 311 –
- Lembit Käis kohtunik R. U. rahvakohtunik T. V. rahvakohtunik 7
(7)