4-13-3770/2

KOHTUOTSUS Väärteoasja number EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus 11.juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-3770 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi S.H väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi; Menetlusalune isik S.H, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: TT AS, elukoht: XXX Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna esindaja Egle Lipp Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada S.H Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja määrata talle karistuseks arest 17 (seitseteist) päeva.
2. Lugeda S.H määratud arestist kantuks tema kinnipidamise aeg 10.-11.juuni 2013.a so 1 päev.
3. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades S.H tööalast ja perekondlikku seisu võimaldada aresti kanda ositi, määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva.
4. Vabastada S.H kohtusaalis.
5. Kohustada S.H arest ära kanda hiljemalt 31.augustiks 2013.a.
6. KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada S.H-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.
7. LS § 127 alusel on S.H kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik H. Kelo on 10.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1098017 selle kohta, et S.H 10.06.2013.a kella 09.17 ajal Harjumaal, Sakus, Tallinn – Saku – Laagna tee
8. Km juhtis mootorsõidukit Scania reg nr XXX juhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32 mg/l kohta. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud seadmega Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARDM 0066, rikkudes selliselt LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 11.06.2013.a kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, S.H selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik S.H kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi, kahetseb ja palub kergemat karistust, kuna tema on peres ainus toitja ja kõik laenud ja liisingud tahavad maksmist. Menetlusalune isik S.H on kinnitanud, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et S.H tuleks karistada LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest arestiga 20 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamisest 10.06.2013.a ning lisakaristusena tuleks S.H-lt ära võtta juhtimisõigus seda kuni 6 kuuks. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – S.H inkrimineeritud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalune isik S.H oli mootorsõidukit juhtides juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32 mg/l kohta. Antud faktid loeb kohus tõendatuks S.H suhtes 10.06.2013.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning S.H suhtes 10.06.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokolliga sh teiste väärteomenetluses kogutud tõenditega. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – S.H pidi teadma, et tema juues endasõnul ära 09.06.2013.a õhtul kella 22.00 paiku 2 liitrit kanget õlut võib ta veel 10.06.2013.a hommikul olla seisundis, milles autojuhtimine on keelatud. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud S.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. S.H on isikuks, keda varem on korduvalt karistatud väärteokorras V™S § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest, seega pidi S.H aru saama sellest, et tema juues alkoholi ja seejärel asudes mootorsõidukit juhtima paneb ta toime õigusvastase teo. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et S.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et varasemad rahalised karistused ei ole isikut mõjutanud, siis ei pea kohus võimalikuks S.H karistada LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. S.H hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi ei ole muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades isiku tööalast ja perekondlikku seisu, on põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, kohustades teda arestipäevad ära kandma nädalavahetustel ja tööst vabal ajal hiljemalt 31.augustiks 2013.a. Riigikohus oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 3-1-1-55-07; 3-1-1-54-07 jne on korduvalt rõhutanud, et isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Käesoleval juhul leiab kohus, et S.H puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks temalt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel. Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja 224 lg 2, lg 3 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/