K.U süüdi tunnistada LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et xxx xxx kiirusega 149+/-7 km/h (lubatud kiirus teelõigul 90 km/h), seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 52 kilomeetrit tunnis,
K.U süüdi tunnistada LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et xxx nr 1 juures mootorsõidukit xxx ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet,
K.U süüdi tunnistada LS § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et xxx juures mootorsõidukit xxx millel ei olnud läbitud korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll,
S § 66-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, xxx xxx reg.nr. 159 TGP ilma liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita,
S § 63 lg 1 kohaldamisega mõista K.U-le LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 20 (kakskümmend) ööpäeva. Aresti kandmise algus- alates kinnipidamise ajast 20.08.2013 kell 01.33. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele VTMS § 203 lg 3 ja 205 lg 2,3,4 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.08.2013 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 11.09.2013 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 20.08.2013 välijuht Aleksandr Urb koostatud väärteoprotokolli (tl 3) kohaselt süüdistatakse K.U selles, et xxx aleviku suunas, juhtis tema xxx reg.nr.xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles varem juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 3 nõuet. Samuti tema, xxx-xxx maja nr 1 juures mootorsõidukit xxx kiirusega 149+/-7 km/h (lubatud kiirus teelõigul 90 km/h), seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 52 kilomeetrit tunnis,
Samuti tema, xx xxx ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet,
Samuti tema, xxxxx juures xx reg.nr.xxx millel ei olnud läbitud korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll,
Samuti tema, 20.08.2013 kella 01.33 paiku juhtis Ida-Virumaal Sonda vallas Kiviõli tee maja nr 1 juures mootorsõidukit xxx ilma liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita,
21.08.2013 esitas Ida prefektuur kohtule taotluse mõista K.U-le karistuseks arest (tl 1). KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus uuris 21.08.2013 kohtuistungil (tl 20) järgmisi tõendeid: K.U kohtuistungil antud ütlused, isiku kinnipidamise protokoll (tl 6), kiiruseseadme kasutamise protokoll (tl. 11), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 12),, Viru Maakohtu 10.05.2011 otsus (tl. 13), Ida prefektuuri 14.06.2013 otsuse koopia (tl 14), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 15), karistusregistri väljavõte (tl 17-19). Isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et xxx peeti K.U menetlusaluse isikuna kinni (tl 6). 2 Kiirusemõõtmise kasutamise protokollist (tl. 11) nähtub, xxx maja juures sõiduauto xxx xx xxx xxx sõidukiiruseks 149 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 7 km/h, seega ületas K.U sõidukiirust mitte vähem, kui 52 km/h. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 12) nähtub, et 20.08.2013 Ida prefektuuri välijuht Aleksandr Urb tegi otsuse kõrvaldada K.U sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna K.U puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Viru Maakohtu 10.05.2011 kohtuotsusest (tl. 13) nähtub, et K.U on süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ning KarS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 20 päeva vangistust. Ida prefektuuri 14.06.2013 otsuse koopiast (tl 14) nähtub, et xxx (alkoholi sisalduse määr 0, 74 mg/l väljahingatavas õhus), omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 15) nähtub, et 25.05.2013 Ida prefektuuri patrullpolitseinik Filipp Muzalevski tegi otsuse kõrvaldada K.U sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna K.U tuvastati joobeseisund ning tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Karistusregistri väljavõttest (tl. 17-19) nähtub, et K.U on varem 7 korral väärteomenetluse korras karistatud, neist: kolmel korral liiklusseaduse rikkumise eest: - 14.06.2013 otsusega LS § 2011, § 201 lg 2, 224 lg 2 järgi rahatrahviga 800 eurot (täitmata) - 18.01.2011 otsusega LS § 74¹ lg 1, § 74
Samuti loeb kohus tõendatuks, et K.U xxx xxxx juures xxxx 149+/-7 km/h (lubatud kiirus teelõigul 90 km/h), seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 52 kilomeetrit tunnis,
Samuti loeb kohus tõendatuks, et K.U xxx juures xxx ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet,
Samuti loeb kohus tõendatuks, et K.U xxx BMW xxx TGP millel ei olnud läbitud korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll,
Samuti loeb kohus tõendatuks, et K.U xxxxxx ilma liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita,
K.U tunnistas end LS § 15 lg 1 p 1, § 90 lg 1 p 3, § 38 lg 1; 73 lg 2 ja § 81 lg 1 nõuete rikkumises süüdi ning otsuse tegemisel juhindub kohus eelkõige tema ütlustest, mille usaldusväärsusest ei ole kohtul alust kahelda. K.U ütlustega on tõendatud, et 20.08.2013 kell 01.33, liikudes Sondas Kiviõli tee 1 maja juures Erra aleviku suunas, juhtis tema mootorsõidukit BMW 318i reg.nr.159TGP omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles varem juhtimiselt kõrvaldatud, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 149+/- 7 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 52 km/h, samuti eiras politsei peatumismärguannet, samuti puudus sõiduautol korraline tehnoülevaatus ning kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kvalifikatsioon LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h. LS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. LS § 207 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest. LKindlS § 66¹ lg 1 näeb ette vastutuse liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest. Kohus leiab, et K.U tegude kvalifitseerimine LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 3, § 234 lg 1, § 207, LKindlS § 66¹ lg 1 järgi on õige. Kohus leiab, et K.U pani väärteod toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K.U oli teadlik et tal puudub juhtimisõigus, vaatamata sellele asus sõidukit juhtima ja sõiduki juhtimisel rikkus liiklusreegleid - ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h, eiras politsei peatumismärguannet, sõidukil puudus tehnoülevaatus ning liikluskindlustuse poliis. 4 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud K.U tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süütegude toimepanemise ajal oli K.U täisealine. KARISTUSE MÕISTMINE Karistamise alus KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg-st 2 tulenevalt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusena on ette nähtud ka mittevabadusekaotuslik karistuse liik, tuleb vabadusekaotusliku karistuse mõistmist eraldi põhistada. Vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise põhimõtted laienevad süüteomenetlusele ehk nii kriminaal-kui ka väärteomenetlusele. KarS § 57 lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Karistus mitme teo eest LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. LS § 234 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. LS § 207 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LKindlS § 66¹ lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. K.U pani toime ühe teo, nimelt juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, ületades seejuures kiirust, eirates peatamismärguannet, ilma poliisita ning tehnoülevaatuseta, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Järelikult tuleb talle mõista üks karistus selle sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 201 lg 2 näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb K.U-le määrata karistus LS § 201 lg 2 alusel. Karistuse liik Karistuse liigina näeb LS § 201 lg 2 ette nii rahatrahvi, kui aresti. Lisaks võib kohus KarS § 481 alusel mootorsõiduki liiklemise rikkumisega seotud väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks. 5 Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kohtu arvates antud asjas kohaldatav, sest K.U puudub juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu (RKKKo nr 3-1-1-11-10, p 7). Samuti nõustub kohus selles osas kohtuvälise menetleja põhjendustega ja leiab, et rahatrahv karistuse liigina ei vasta käesoleval juhtumil karistuse eesmärkidele. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 30.2). K.U on varem seitsmel korral väärteomenetluse korras karistatud, neist kolm karistust on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kõigil korral mõistis kohtuväline menetleja karistuseks rahatrahvi (kõik täitmata). Eeltoodu alusel sedastab kohus, et eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas K.U-le rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse määramine. Seega karistuse liigina on K.U suhtes kohaldatav käesolevas väärteoasjas arest. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Karistuse määra üle otsustamisel võtab kohus arvesse, et tegemist on kolmanda samalaadse liiklusväärteo toimepanemisega menetlusaluse isiku poolt, millega on kaasnenud ka teiste liiklusnõuete eiramine K.U poolt. Kohus leiab, et isiku süü on üle keskmise määra. Ületades oluliselt kiirust, olles seejuures ilma juhtimisõiguseta, lõi isik teistele liiklejaile reaalse ohu, millega seoses ei saa pidada isiku süüd ebaoluliseks. Tegemist on noore inimesega, kellesse ei ole seadusevastased tõekspidamised ja hoiakud veel sügavalt juurdunud. Kohaldatava aresti pikkus peab olema keskmisest veidi suurem. Seetõttu arvestades toimepandud tegude raskust ja K.U süüd, aga ka eripreventiivseid eesmärke K.U mõjutamiseks, peab kohus võimalikuks karistada K.U LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, s.o. 20 päeva aresti. KarS § 68 lg 2 kohaselt kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka. K.U peeti kinni 20.08.2013 kell 01.33. Seega tuleb karistusaja aega arvestada alates isiku kinnipidamisest. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. VTMS § 205 lg-st 1 tulenevalt kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamatult pärast selle tegemist. K.U oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ning kohtuotsuse täitmist edasi ei lükata. Kohus pöörab kohtuotsuse aresti mõistmise kohta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Inna Kirsipuu 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.