KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2013.a. Rapla kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-12-7055 Kriminaalasi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Rita Vainula erakorraline ettekanne S.E kohta. Süüdimõistetu S.E, xxx, elukoht xxxxx maakond xxxxxxxxx alev xxxx xxxxxx Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 427 lg. 1 ja 432 lg. 1 RESOLUTSIOON Pikendada Pärnu Maakohtu 31.august
- a otsusega S.E-le määratud katseaega 30.augustist 2014.a. kolme
(3)kuu võrra. arvates Koopia määrusest saata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele ja S.E-le . Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud ja kohtu seisukoht S.E on süüdi mõistetud 30.augustil 2012.aastal Pärnu Maakohtu poolt KarS § 118 lg. 1 p. 1 järgi ja karistatud nelja
(4)aasta ja kuue
(6)kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg. 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra s.o. kolme
(3)aastani. KarS § 74 lg. 1 kohaselt kuulus vangistusest koheselt ärakandmisele
(6)kuud. Vangistuse ülejäänud osa s.o. kahe
(2)aasta ja kuue
(6)kuu kandmisest S.E vabastati KarS § 74 lg. 1 kohaselt kahe
(2)aastase katseaja ga. S.E vabanes vangistusest 26.oktoobril 2012.a. 10.septembril 2013.a. kehtestas kohus S.E lisakohustuseks mitte tarbida katseajal alkoholi. 13.novembril 2013.a. kella 03.24 paiku oli S.E Rapla haiglas ravil alkoholijoobe seisundis. Erakorralisest ettekandest nähtub, et S.E on senise katseaja jooksul täitnud kontrollnõudeid kohusetundlikult. Vaid ühel korral ei tulnud ta kokku lepitud päeval registreerima. Hiljem selgus, et S.E oli kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. Täiendavate ülekuulamiste tulemusena talle süüdistust ei esitatud. Kriminaalhooldajat S.E kinnipidamisest ei teavitatud. 18.jaanuaril 2013.a. toimunud registreerimisele tuli S.E alkoholi tarvitamise tunnustega. Mõõtevahendi näidu kohaselt oli S.E poolt hingatud õhus ühe liitri kohta 0.124 milligrammi alkoholi. Kriminaalhooldaja on registreerimistel S.E-ga rääkinud alkoholi tarvitamise negatiivsetest tagajärgedest, mida on S.E iseseisvalt püüdnud vähendada, kuid ei ole sellega toime tulnud. Kogu katseaja kestel on S.E käitunud väga kohusetundlikult, rääkinud oma plaanidest, olnud viisakas ja kokkulepetest kinni pidanud. Samas ei ole S.E suutnud iseseisvalt hoiduda alkoholi tarvitamisest. Järvakandis elavatel tuttavatel on S.E-le suur negatiivne mõju. S.E andis 05.juulil k.a nõusoleku alkoholivastase ravi läbimiseks. Raviga alustas ta 01.augustil 2013.a., kus on käinud kaks korda ning uus aeg on määratud 10.detsembriks 2013.a. ja kokkuleppel arstiga paigaldatakse S.E-le alkoholivastane preparaat. Pärnu Maakohtu 10.septembri 2013.a. määrusega kehtestati S.E-le lisakohustusena mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootilisi aineid ning läbida katseajal alkoholivastane ravi. S.E on senise katseaja jooksul ametlikult töötanud kahes kohas, kuid alkoholiprobleemide tõttu on ta mõlemad töökohad kaotanud. Alates 23.oktoobrist 2013.a. võttis S.E end töötuna arvele. Aastase katseaja jooksul on S.E käitumise juures olnud ka positiivseid muutusi, tal on soov oma elu korda saada. Katseaeg lõpeb 30.augustil 2014.a. Kriminaalhooldaja palub pikendada katseaega, kuna hooldusalune vajab lisakohustuse täitmiseks aega. Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks, sest S.E ei ole kohtu poolt pandud lisakohustust täitnud. Kuna kõiki teisi kohustusi on S.E täitnud ja kriminaalhooldaja peab võimalikuks kriminaalhooldust kõigi selle eesmärkide saavutamiseks jätkata, siis ei pea kohus vangistuse täitmisele pööramist antud juhul otstarbekas. Kohus peab võimalikukuks KarS § 74 lg 4 kohaselt pikendada katseaega. Indrek Saar Kohtunik