ja § 349 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav J.T Kaitsja elu- või asukoht ja aadress: XXXX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud kolm korda tõkend: ei ole kohaldatud Määratud korras advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.T
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära (1 päevamäär 4,70 eurot), s.o. summas 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank nr 10220034796011 või AS-s Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdi tunnistada J.T
järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega
järgi mõistetud karistust J.T-le 16.12.2011.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-13900 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista J.T-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
ja § 74 lg 5 alusel asendada J.T-le mõistetud 6 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 416 (nelisada kuusteist) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata J.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 256 5 lg 2 alusel mõista J.T-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et J.T on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates 2 päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: J.T süüdistatakse selles, et tema, viibides mais 2013 Tartus, Puusepa 8 Maarjamõisa haiglas, võttis V.S. rahakotist ära viimasele kuuluva tähtsa isikliku dokumendi – juhiloa nr XXX. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani J.T toime
ametliku dokumendi varguse. Kuriteo asjaolud: J.T süüdistatakse selles, et tema, esitas 23.10.213 kella 02.26 ajal Tartumaal, Konguta vallas Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Kuuno Kiudorfile teise isiku, oma venna V.S. nimele välja antud juhiloa, eesmärgiga pääseda väärteo karistusest. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani J.T toime
teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga vabaneda kohustustest. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju puudub. Karistuse liik ja määr:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära, s.o. 235 €.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 16.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. nelja kuu ja 28 päeva võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kuus kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3, 4 alusel asendada vangistus 416-ne tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.T süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 72 3 eurot. Kohus on seisukohal, et J.T varalisest seisundist tulenevalt on alus anda juba kohtuotsuse kuulutamisel talle võimalus tasuda menetluskulu vabatahtlikult 6 kuu jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.