Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus L.S süüdistatakse selles, et tema isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus 02.oktoobril 2012.a kella 15:24 paiku Tartumaal Mäksa vallas XXX asuva korteri köögis lõi oma abikaasale V.A. ühel korral rusikaga paremale poole lõua piirkonda, seejärel liikus köögist välja korteri esikusse, samal ajal sõimas V.A. ja seejärel liikus kiirel sammul kööki tagasi ning lõi teist korda köögis külmutuskapi juures seisnud V.A. vasakule poole lõua piirkonda, mille tagajärjel V.A. kukkus peaga vastu külmutuskappi ja kaotas teadvuse. Oma tegevusega põhjustas ta V.A. füüsilist valu ja ajuvapustuse. Sellega pani L.S toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav L.S-ile karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestada L.S karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.03.oktoober 2012.a, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui L.S 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 järgi on L.S kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja
lg 2 p 5 järgi võtab L.S endale kohustuse pöörduda alkoholi sõltuvusest vabanemiseks ravile ja alluda arsti ettekirjutustele. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.S tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub L.S-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on süüdistatava puhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. L.S on 60% ulatuses töövõimetuspensionär. Seetõttu töötab ta ka osalise koormusega ja tema igakuine sissetulek on kokku 287 eurot. Tal on umbes 2000 euro ulatuses ka tasumata rahalisi nõudeid, mida peab kohtutäitur tema pensionist kinni. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava esitatud taotlust on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.S
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas
lg 2 p 2 alusel määrata L.S-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 5 alusel määrata L.S-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus pöörduda alkoholi sõltuvusest vabanemiseks ravile ja alluda arsti ettekirjutustele.
Määrata L.S katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 alusel välja mõista L.S-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada kolmkümmend viis
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.