järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav O.B Isikukood: xxx; xxxxxxx Kaitsja Advokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.B
järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.1113.11.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega kuulub kandmisele 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui O.B ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
MS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 217,50 €, KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel tasu riigi õigusabi eest 96 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „O.B 1-12-10889 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 alusel konfiskeerida O.B-le kuuluv sõiduauto Hyundai Accent registreerimismärgiga x. Sõiduki VIN-kood: x. Sõiduki asukoht: x. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O.B süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.11.2012.a. kella 16.00 ajal Pärnu mk x alevis x teel suunaga x tänavale mootorsõidukit Hyundai Accent registreerimismärgiga x, olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0005 oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks mitte vähem kui 1,27 mg/l kohta, milline on alkoholijoobeks Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 järgi. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada O.B
järgi ning mõista talle rahaline karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.11-13.11.2012.a, s.o 2 päeva. Seega kuulub kandmisele 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, 2 kui O.B ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Katseaja algust arvata alates 13.11.2012.a. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 217.50 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 76,80 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 16 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.20 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.