kokkuleppemenetluses; Prokurör Maigi Simson Süüdistatav , isikukood XXX, kodakondsus: eesti ; S.E emakeel : vene keel ; haridus: keskeriharidus; töökoht: G-E AS; elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud : 1) 14.03.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
järgi rahaline karistus 11000 krooni, lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 10 kuuks ; 2) 15.09.2008 Harju Maakohtu poolt
järgi
MS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 300 päevamäära summas 15000 krooni tingimisi 3 aastase katseajaga, lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks tõkend Kaitsja § 424 järgi elukohast lahkumise keeld alates 01.12.2012 , oli kinni peetud 01.12.2012 kell 05.25 Riine Lumiste Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - dest 56 lg 1 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.E
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 6 kuulise vangistusega.
1 päeva arvata karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel S.E-le mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab alljärgnevaid
lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXXs; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 28.veebruar 2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista S.E-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,5, 9 kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 76.80 eurot ja toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot riigituludesse ja KrMS § 179 lg 1 p 2 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 480 eurot, kokku 557.25 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul vähemalt 46.43 eurot kuus. Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse „S.E sundraha või menetluskulu 1-13-1222 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU S.E on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles , et tema juhtis 01.12.2012 kella 05:25 ajal Tallinnas, Punase ja Varraku tänava ristmikul 2 suunaga Varraku tänava poole mootorsõidukit BMW registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 1,07 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,97 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus S.E liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani S.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
06.02.2013.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maigi Simson , süüdistatav S.E ja tema kaitsja Riine Lumiste kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 01.12.2012 ehk 1 päev ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 5 kuud ja 29 päeva.
lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
elama kohtu määratud alalises elukohas; b. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav S.E ja tema kaitsja Riine Lumiste nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale S.E-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on S.E kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 480 eurot, toimiku materjalidest 3 koopia tegemise kulu ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 28. veebruaril 2013.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav S.E tunnistas end
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega , kaitsja Riine Lumiste jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokuröri abi Maigi Simson taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava S.E selgitused, kaitsja Riine Lumiste ja prokuröri abi Maigi Simsoni arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav S.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav S.E on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et S.E tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole S.E poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning S.E-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt S.E-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest ja sundraha riigituludesse. Arvestades S.E varanduslikku seisundit ja võimalust menetluskulude tasumiseks jätab kohus menetluskulud tasumiseks 12 kuu jooksul. Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.