1-11-3757/59

1-11-3757 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3757 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus S.M-i (S.M) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.M-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 21.01.2013 määrusega jäeti S.M temale Viru Maakohtu 23.03.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu 23.03.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 2 kuulise vangistusega. KarS § 69 alusel asendati S.M-ile mõistetud vangistus 850 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 20 kuud ja allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 13.08.2012 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 23.02.2011 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus oli 11.06.2012 ja lõpp on 11.08.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et S.M-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et S.M-i on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kõik S.M-i poolt toime pandud kuriteod on varavastased. S.M on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, esimesel katseajal pani toime uue kuriteo, teisel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmunud registreerimisele ning karistus pöörati täitmisele. Viru Maakohtu 06.06.2012 määrusega kuulutati S.M tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele. Karistusregistri teatisest on näha, et S.M-i on 22 korral karistatud väärteokorras. Eeltoodust järeldas maakohus, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused S.M-i puhul ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus tuvastas, et S.M distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivseks luges maakohus, et S.M töötab vanglas alates 12.10.2012 majandustöödel koristajana. Vabanedes on S.M võimalus elama asuda emale L. B kuuluvasse korterisse aadressil XXX. Pärast vabanemist soovib S.M tööle asuda samasse ettevõttesse, kus ta töötas enne vangistust, kuid töötamiseks puudub tal konkreetne kokkulepe tööandjaga. Vabanedes ei ole S.M kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Samas puudub tal haridus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leidis, et arvestades S.M-i poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine ja vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei käinud registreerimisel, karistus pöörati täitmisele), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas joobes juhtimine ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole maakohtu hinnangul S.M-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Ka varem oli S.M kindel elukoht ja isegi töökoht XXX OÜ-s (mida käesoleval ajal ei ole), kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panna. Alkoholi tarvitamine ja rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohus leidis, et eksisteerib suur tõenäosus, et S.M paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S.M taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. S.M märgib, et maakohus on küll viidanud tema rahalistele kohustustele, kui ei ole selgitanud, et suur osa neist ei ole tekkinud kuritegude toimepanemise tõttu, vaid tegemist on väljamõistetud menetluskuludega. S.M ei nõustu maakohtuga, et rahaliste kohustuste olemasolust saab järeldada uute kuritegude toimepanemise ohtu. S.M toob välja, et maakohus on määruses märkinud, et isik peab arvestama, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks tugineda. S.M leiab, et maakohus läheb seega vastuollu 23.03.2011 otsusega, kuna nimetatud otsuse resolutsioonis ei ole märgitud, et karistus kuulub ärakandmisele ilma tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluseta. -2- S.M väidab, et riik hakkab teda abistama töökoha leidmisel ning väljaõppe saamisel. Ta leiab, et maakohus ei ole arvestanud asjaolu, et S.M pani kuriteo toime
5. aastal, olles alaealine ning kuni
6. aastani elas ta Eestis end varjamata ning töötas. Ta märgib, et ta oli alusetult tagaotsitavaks kuulutatud, kuna mingeid kutseid ja teateid ta kätte ei saanud. S.M märgib, et tal on olemas elamisluba, ta suudab leida endale töökoha ning tal pole alkoholi- ega ka narkosõltuvust. Tal on vaja täita oma rahalisi kohustusi. S.M soovib näidata, et karistus on tema suhtes oma eesmärgi täitnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on S.M-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et S.M on vabanedes olemas kindel elukoht ja ema toetus. Samuti hindab kohtukolleegium S.M-i puhul distsiplinaarrikkumiste puudumist ning vanglas majandustöödel osalemist. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et S.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. Arvestades S.M-i varasemat elukäiku ringkonnakohtul sellist veendumust ei teki. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et S.M-i on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusel on S.M olnud kahel korral, kuid ei suutnud seda kummalgi korral läbida tulemuslikult. Esimesel katseajal pani S.M toime uue kuriteo ning teisel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga hoidus ta kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmunud registreerimisele ning karistus pöörati täitmisele. Sellest järeldab ringkonnakohus, et S.M-ile on juba antud võimalus kanda Viru Maakohtu 23.03.2011 otsusega mõistetud karistust vabaduses, kuid S.M on näidanud hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse ning üldkasuliku töö tegemise kohustusse. Viru Maakohtu 06.06.2012 määrusega kuulutati S.M tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele. Nimetatud määruse kohaselt pidi erakorralise ettekande arutamine toimuma 24.05.2012, kuid S.M kohtuistungile ei ilmunud. 06.06.2012 kohaldatud sundtoomist ei õnnestunud täita, kuna S.M ei viibinud oma elukohas ja tema asukoht polnud teada. Seega peab ringkonnakohus alusetuks määruskaebuses esitatud väidet, et S.M-i tagaotsitavaks kuulutamiseks ei olnud põhjust. S.M on püüdnud karistuse täitmisest ning kohtumenetlusest kõrvale hoiduda, mis näitab tema hoolimatut suhtumist õiguskorda. Kohtukolleegiumil ei teki veendumust, et tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel on S.M piisavalt motiveeritud läbima kriminaalhooldust positiivselt ning elama seadusekuulekalt. S.M ei ole nõustunud maakohtu järeldusega, et rahaliste kohustuste olemasolu suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et -3- S.M puudub garanteeritud töökoht ja seega ka kindel sissetulek, kuigi tuleb nõustuda määruskaebuses esitatud väitega, et S.M on vabaduses võimalus töökoha otsimisega tegeleda. Samuti tuleb arvestada, et S.M on toime pannud korduvalt varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et majanduslikud raskused võivad vabaduses S.M-i puhul suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohtukolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (RKKK 3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on S.M-ile see subjektiivne õigus tagatud. Selleks, et S.M-i tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -4- Maarika Kuusk