p. 1 järgi lühimenetlus 12230117038 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista A.D
keskmine päevasissetulek 13,9 eurot) – 2752,20 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista rahaline karistus 132 päevamäära – 1834,80 eurot. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 152,90 eurot. Rahalise karistuse esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-13-522, viitenumber 4100064939 ja tekst „rahaline karistus“. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Välja mõista A.D´ lt SR´i kasuks varaline kahju 150 eurot ja moraalne kahju 500 eurot (a/arve nr. XXXXXXXXXXXXX Swedbank). Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista A.D-lt riigituludesse: KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 1,5 palga alammäära – 480 eurot KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu 134.40 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 614,40 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida viitenumber, kriminaalasja kohtunumber 1-13-522 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõend: CD-plaat (asub toimikus ümbrikus) – jätta kriminaalasja toimikusse. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus A.D süüdistatakse selles, et tema 02.12.2012 kella 4 paiku Tallinnas Harju tn 6 asuva klubi Prive baaris, leti juures ründas põhjusteta temale varem tundmatut SR´it ja lõi SR vähemalt kahel korral rusikaga näkku, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustusi– põrutushaava vasaku kulmu piirkonnas ja peaaju kerge trauma, samuti üritas ta SR´it jalaga lüüa, kuid ei tabanud, kuna ründe jätkamist takistasid kõrvalised inimesed, kelle rahu oli ründega rikutud. Kuna A.D avalikus ja rahvarohkes kohas tülitas ja ründas põhjuseta temale võõrast inimest, mis on vastuolus üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, kasutas füüsilist vägivalda isiku suhtes, kellega tal vähemgi seos puudub, rikkudes kõrvaliste isikute rahu, siis pani A.D oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o
Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et süüdistatava poolt avaliku korra raske rikkumine vägivallaga on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu SR kohtueelses menetluses antud ütlustega (lk. 16-18), mille kohaselt viibis ta 02.12.2012 koos sõpradega umbes kella 03 paiku klubis Prive, mis asub Vabaduse väljakul. Mingeid konflikte tal kellegagi klubis oleku ajal ei olnud. Hakkas just võtma baarileti äärelt sinna jäänud pitse, kui talle ootamatult löödi vasakult poolt ühe korra vastu vasakut kulmu. Kusjuures lööja talle mitte midagi ei öelnud ning vahetult enne löömist ei vahetanud ta ühegi kolmanda isikuga ühtegi repliiki. Löögi tagajärjel läks tal silme eest valgeks ja lõi sädemeid, ta tundis füüsilist valu, kadus tasakaal ja ta kukkus. Kui üritas end püsti ajada, järgnes teine löök samasse kohta, mis oli samuti valus ja siis ta kaotas teadvuse. Järgmisena mäletab, et istus garderoobi juures ja tundis, et vasakust kulmust jooksis verd, pea valutas, olid tasakaaluhäired, ajas iiveldama ja oksendas ning tal oli külm. 2 Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes põhjustatud tervisekahjustuse osas, kuna talle tekitatud vigastused leiavad kajastamist SA Põhja Eesti Regionaalhaigla vastuses järelepärimisele ning sellele lisatud patsiendikaardis, kiirabikaardis ning uuringute ja analüüside vastuses (lk. 11-15). Eelviidatud dokumentidest nähtuvalt viibis SR SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas 02.12.2012.a kell 04.57-06.30; diagnoos: vasaku kulmu piirkonna põrutushaav, kerge peaaju trauma. Tuvastati ka alkohoolne joove. Samuti nähtub 05.12.2012.a isiku läbivaatuse protokollis ja sellele lisatud fotodelt (lk. 20-23), et S. Reteli vasaku silma all on punakas-lillakat värvi hematoom ja paistetus ning parema silma all kollakat värvi hematoom ja paistetus. Vasaku kulmu kohal on umbes 3cm haav, millel on 3-4 õmblust ning nina vasakul küljel on punast värvi kriimustus. Kannatanu S. R ründamine ja talle kehavigastuste tekitamine süüdistatava poolt on tõendatud tunnistajate MN’i ja LN ütlustega, kes viibisid samal ajal klubis Prive. Tunnistaja MN ütlustest (lk.33-35) nähtuvalt lõi SR baarileti ääres A.D. Lõi rusikaga näo piirkonda, kui S oli istuli maas. Tunnistaja LN ütluste (lk. 40-42) kohaselt lähenes Sandrile, kes seisis baarileti ääres, üks noormees ja midagi ütlemata lõi S rusikaga mitte vähem kui üks-kaks korda näkku, mille tagajärjel S maha kukkus. Kui Sander oli põrandal, siis püüdis see noormees teda nagu jalgadega veel lüüa, kuid ta tõmmati kellegi poolt eemale. Garderoobis küsis S , mis juhtus ning sai S sõnadest aru, et ta oli baarileti ääres jooki tellinud ja siis see lööja oli püüdnud nagu vahele trügida. S oli öelnud, et oodaku ja selle peale oligi see noor mees teda löönud. Teades S on ta kindel, et S ütles seda viisakalt. Garderoobis hakkas S paha ja talle tuli isegi okserefleks peale. Vastavalt äratundmiseks esitamise protokollile (lk. 43-46) tundis tunnistaja LN foto nr 2 järgi ära meesterahva, kes 02.detsembril 2012.a. klubis Prive lõi SR . Tunneb ära näo järgi. Fotol nr 2 on A.D. Tunnistajana on andnud ütlusi ka AM (lk. 47-49), kes oli ööl vastu 02.12.2012.a klubis Prive baarmenina tööl. Tema ütluste kohaselt võib-olla kella 03 ajal oli baarileti taga kaks seltskonda, ühte kuulus kannatanu, teise lööja. Kannatanu seltskond naeris kõva häälega ja mingil hetkel pööras lööja midagi ütlemata ringi ja lõi eestpoolt kannatanule ühe korra vastu vasakut kulmu. Tema mäletamist mööda kannatanu maha ei kukkunud ja esialgu talle tundus, et kannatanu vigastada ei saanud. Toimetas lööja baarist garderoobi, kus andis üle turvamehele. Läks tagasi baari ja nägi, et kannatanul jooksis vasakust kulmust verd, toimetas kannatanu samuti garderoobi. Vastavalt äratundmiseks esitamise protokollile (lk. 50-53) tundis tunnistaja AM fotol nr 3 ära isiku, kes 02.12.12 klubis Prive lõi teist klubi külastajat. Fotol nr 3 on A.D. Tunnistaja KP ütluste (lk. 64-66) kohaselt viibis ta küll koos A.D-ga Prive baaris, kuid nad ei olnud kogu aeg koos. Ta nägi rüselust, milles osales A.D, kuid ei näinud, et kedagi oleks löödud. Süüdistatav A.D tunnistas kohtuistungil enda süüd kannatanu löömises, kuid leidis, et löömine oli kannatanu poolt provotseeritud. Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et A.D süü on tõendamist leidnud, ta on pannud toime kuriteo süüdistuses näidatud ulatuses ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
3
Avaliku korra rikkumine
§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Samuti on kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (RKL 3-1-1-29-10 p 7). Kannatanu ütlustest nähtuvalt toimus tema peksmine klubis Prive, sellekohased ütlused on kattuvad tunnistajate M. N , L. N , A. M ja K. P ütlustega ning sellele ei vaielnud kohtuistungil vastu süüdistatav ise. Klubis Prive aset leidnud rünne kannatanu suhtes toimus kahtlemata avalikus kohas, sest sinna on juurdepääs ka kolmandatel isikutel. Lähtudes tunnistajate M. N, L. N ja A. M ütlustest, kes kannatanu peksmist vahetult pealt nägid, M. N ja L. N ka kannatanut löömisjärgselt toetasid ning A. M intsidendile vahele sekkus, loeb kohus tuvastatuks, et sündmuskohal viibinud olid ilmselgelt ja oluliselt häiritud kogu olustikust ning kannatanu peksmisest. Seega häiris süüdistatava käitumine teiste, kõrvaliste isikute õigusrahu ning süüdlase käitumine on kvalifitseeritav avaliku korra raske rikkumisena. Kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist tõendavad ka SA Põhja Eesti Regionaalhaigla vastus järelepärimisele ning sellele lisatud patsiendikaart ja kiirabikaart, mille kohaselt tuvastati kannatanul põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas ja peaaju kerge trauma. Süüdistatava ütlusi, nagu toimunuks kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine seoses kannatanupoolse provotseerimisega, ei pea kohus usutavaks. Kohus lähtub siinjuures sündmust vahetult pealt näinud tunnistajate L. N ja A. M ütlustest, mille kohaselt enne kannatanu löömist mingit otsest kokkupuudet kannatanu ja ründaja vahel ei olnud. L. N ütluste järgi lõi süüdistatav kannatanule mitte midagi ütlemata rusikaga näkku, A. M ütluste järgis naeris kannatanu seltskond kõva häälega, mille peale pööras süüdistatav midagi ütlemata ringi ja lõi eestpoolt kannatanule ühe korra vastu vasakut kulmu. Kannatanu naermist või vestlemist süüdistatavale mittemeelepärasel viisil ei saa küll kuidagi käsitleda õigustatud põhjusena kannatanu ründamiseks. Juhul, kui kannatanu tõesti väljendas ennast süüdistatava jaoks liiga valjult või häirivalt, oleks süüdistatav võinud eemalduda või piirduda suusõnalise märkusega, mitte kannatanut seetõttu lüüa. Sellist süüdistatava käitumist ei saa kuidagi pidada aktsepteeritavaks ning see ei vasta ühiskonnas kehtivatele reeglitele ja tavadele, samuti tavapärasele vastastikusele suhtlusviisile. Ka tunnistajad ei kirjelda oma ütlustes sellist võimalikku kannatanupoolset tegevust või tegevusetust, mis võis tingida süüdistatava õigusvastase tegevuse. Süüdistatav lõi kannatanut kavatsetult, kuid avaliku korra rikkumise osas ei ole kavatsetus tõendatud. Ometi on loogiline ja mõistetav, et klubis kõrvaliste isikute juuresolekul kannatanut kahel korral lüües, nii et viimane maha kukub, pidas A.D võimalikuks, et selline tegevus on kaaskodanike rahu ja turvalisust häiriv. Kuna selline teadmine teda löömast tagasi ei hoidnud, suhtus ta järelikult kaaskodanike õigusrahu häirimisse ükskõikselt, panne selliselt kuriteo toime kaudse tahtlusega. 4 Seega on süüdistatav pannud toime
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tsiviilhagi Kriminaalasja raames on kannatanu esitanud tsiviilhagi varalise ja moraalse kahju nõudes (lk. 27-28). Hagiavalduse kohaselt on kulutused seoses tervisekahjustuse ravimisega hagi esitamise ajaks 100 eurot, kuid ravi veel jätkub. Samuti on muutunud kandmiskõlbmatuks triiksärk maksumusega 50 eurot. Süüdistatav A.D tsiviilhagile varalise kahju osas vastuväiteid ei esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 2,5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, samuti kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kohtulikul tõendite uurimisel on A.D süü talle inkrimineeritud kuriteos
p 1 järgi tõendamist leidnud, mistõttu tal tuleb kannatanule tekitatud kahjud hüvitada. Kuna süüdistatav kannatanu hagi varalise kahju osas tunnistas, kuulub hagi selles osas rahuldamisele, sest tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise. Moraalse kahju nõudes taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista 6800 eurot. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt olid tal pärast tema suhtes vägivalla tarvitamist tasakaaluhäired, teda ajas iiveldama ning tal oli külm, oksendas. Järgnevatel päevadel pärast intsidenti oli uimane, magas palju, tal valutas kogu aeg pea ja peavalu vastu tarvitas valuvaigisteid, samuti valutas vasak kõrv ja tundis ka valu südamelihastes. Kuna tal oli nädalaks plaanitud palju töökohtumisi, siis nendel kohtumistel on püüdnud kohal käia, kuid ülejäänud aja püüdis olla pikali ja tegi pikali olles oma tööasju arvutis. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et peavalud on tal tänase päevani, enne seda tal peavalusid ei olnud. Võib-olla peab minema ka operatsioonile, kuna vasaku kulmu peal on tal arm, kuhu kulmukarvad peale enam ei kasva. Igal hommikul, kui peeglisse vaatab, peab nägema oma kulmu kohal armi ja see madaldab tema enesehinnangut. Süüdistatav A.D ja tema kaitsja vaidlesid mittevaralise kahju nõudele vastu. Kaitsja hinnangul ei olnud kannatanule tekitatud vigastus sedavõrd raske, et oleks kannatanule märkimisväärset valu tekitanud. Juhul, kui kannatanu leiab, et tal tuleb minna operatsioonile, oleks tegemist varalise kahjuga. Prokurör leidis, et mittevaraline kahju on põhjendatud 200-300 euro ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel (RKL 3-2-1-19-08, p 13). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 5 VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtus kontrollitud tõenditega leidis tuvastamist, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused on põhjuslikus seoses A.D poolt vägivalla tarvitamisega kannatanu suhtes 02.12.2012.a. Kannatanul diagnoositi pärast tema löömist süüdistatava poolt põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas ja peaaju kerge trauma. Seega on põhjendatud kannatanu S. R nõue talle tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks, kuid kohtu hinnangul ei ole nõutud summa 6800 eurot vastavuses talle tekitatud tervisekahjustuse ulatuse ning tagajärgedega ning peab põhjendatuks süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista mittevaraline kahju 500 eurot. Ei ole alust kahelda, et kannatanul fikseeritud vigastus vasaku kulmu piirkonnas oli löömisjärgselt valulik ning on ka igati usutav, et näo piirkonnas esinev haav võib olla isikule häirivam kui näiteks haav riietega kaetud kehaosal ning sellest lähtuvalt on kannatanu nii füüsiliselt kui hingeliselt häiritud. On ka usutav, et pärast intsidenti pidi kannatanu mõneks ajaks oma tööharjumusi ning elukorraldust muutma, mis kindlasti võis põhjustada meeleolu langust ja kannatusi. Samas ei olnud kannatanule suunatud rünne niivõrd intensiivne ja brutaalne, et oleks kaasa toonud eluohtliku vigastuse ning puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilise valu leevendamiseks vajaks kannatanu pikaajalist ravi või vajaks näol olev haav paranemiseks operatsiooni. Kuna käesolevaks ajaks on intsidendist möödunud vaid ligikaudu 3 kuud, ei ole võimatu, et teatud aja möödudes võib haav taastuda sellisel määral, et arstlikku sekkumist ei vaja ning sellest ei tunne ennast enam häirituna ka kannatanu ise. Kohtu hinnangul ei saa näos olev paranemisjärgus haav ka kestvalt igapäevaseid toiminguid niivõrd olulisel määral takistada, et kannatanu elukvaliteedi langus oleks järjepidev ja muutumatu ning tema kannatused annaksid aluse mõista süüdistatavalt välja hagiavalduses näidatud summa. Samuti puuduvad kohtul mistahes tõendid selle kohta, et kannatanul väidetavalt siiani esinev peavalu on tingitud just 02.12.2012.a aset leidnud löömisest. Kohus nõustub ka kaitsja seisukohaga, et juhul, kui kannatanu tõesti vajab haava korrigeerimiseks edaspidi operatsiooni, on tegemist tulevikus tekkiva varalise kahjuga, mille väljamõistmist saab kohus otsustada esitatud kuludokumentide põhjal ning mis ei ole hõlmatud moraalse kahjuga. Mittevaralise kahjuna saaks kohus käsitleda operatsioonist tingituid kahjulikke tagajärgi kannatanule vastavalt VÕS § 128 lg 5 sätestatule, kuid nagu kohus juba eespool nentis, puuduvad mistahes tõendid operatsiooni vajalikkuse kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et moraalse kahju hüvitamiseks on põhjendatud süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 500 eurot. Karistuse mõistmine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohus leiab, et isikut, kes on varem kriminaalkorras karistamata, on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Samuti omab süüdistatav töökohta, seega kindlat sissetulekut, mistõttu on rahaline karistus tema puhul ka täidetav. 6
lg 1,2 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära ning rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kuna A.D on kannatanu löömist kohtuistungil puhtsüdamlikult kahetsenud, kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud pikaajaline ning kannatanule ei põhjustatud eluohtlikke vigastusi, leiab kohus, A.D-le saab mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ning peab põhjendatuks karistada A.D rahalise karistusega 198 päevamäära. Kuna vastavalt teatisele A.D keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (lk. 58) oli A.D keskmise päevasissetuleku suurus 2011.a 13,97 eurot, on rahalise karistuse suuruseks 2752,20 eurot, mida lühimenetluse tõttu vähendada 1/3 võrra ning rahaliseks karistuseks mõista 132 päevamäära, s.o 1834,80 eurot. Kuna A.D avaldas kohtuistungil, et tema igakuine sissetulek on 350 eurot ning kriminaalasjas süüdimõistmisega kaasnevad ka menetluskulud, peab kohus süüdistatava igapäevase toimetuleku tagamiseks põhjendatuks
12 kuu jooksul võrdsetes osades (152,90 eurot kuus) alates otsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 28.02.2013.a. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.