Toimik nr 1-10-8363 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.jaanuaril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-8363 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.S tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu D.S, isikukood: xxx, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta D.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 15.09.2010 kohtuotsusega tunnistati D.S süüdi KarS §200 lg 2 p 7 järgi ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse algus 11.10.2010 ja lõpp 11.02.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.01.
- Kinnipidamisasutusest D.S kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud xxx kursustel. Käesoleval ajal omandab põhiharidust. Enne vangistust elas kinnipeetav ema Sxxx Pxxx juures aadressil xxx. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama samale aadressile. D.S vabaduses töötanud ei ole, tööoskused puuduvad. Kinnipeetava ema elukaaslane on nõus D.S tööle võtma enda firmasse (gantiikiri olemas). D.S suhtlusringkonda kuulusid enne vangistust kriminaalse mõtteviisiga isikud, kellega ta vangistuses olles enam ei suhtle. D.S on karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest varasemalt kuuel korral. Alkoholijoobes viibimine soodustab kuritegude 1
(3)toimepanemist. Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral jätkata oma haridusteed xxx. Samas on tal võimalus töötada ema elukaaslase firmas, kus tegeletakse ehitustegevusega. Kinnipeetava ema töötab. Pere elab kahetoalises üürikorteris turvalises piirkonnas. Perekond saab majanduslikult hakkama. Negatiivsed asjaolud, mis võivad mõjutada isiku käitumist vabaduses: manipuleeriv käitumine (vabaduses olles kuritarvitas isa usaldust, ei käinud koolis), mõjutatav (allus sõprade mõjutustele), riskeeriv ja hoolimatu elustiil (rikkus katseajal keeldu- mitte tarvitada alkoholi), alkohol (alustas alkoholi tarvitamist 13-aastaselt). Ametnik toetab D.S ennetähtaegset vabanemist kuigi põhikooli lõpetamine oleks vanglas otstarbekam. Ennetähtaegse vabanemise korral on olemas perekonna toetus nii elukoha kui ka materiaalse ja moraalse abi näol. D.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult toetab D.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 sätestatud kohustuste määramisega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et D.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud varavastase kuriteo (vargus) eest ja omavolilise sissetungi eest tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid panemata. Samas Tartu Maakohtu 31.08.2009 määrusest on näha, et D.S-ile pikendati Tartu Maakohtu 16.03.2009 kohtuotsusega määratud katseaega 5 kuu võrra, sest isik ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Käesoleval ajal kannab karistust varavastase kuriteo, röövimise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6) on näha, et D.S on väärteokorras 14 korral karistatud, sealhulgas 6 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus D.S puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul neljal korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati 25.01.2012. Karistused on kustunud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav omandab põhiharidust ja läbinud sotsiaalprogrammi xxx. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 26.04.2013. 2
(3)Vabanedes soovib D.S elama asuda oma ema ja temaelukaaslase juurde xxx xxx xx Vabanedes garanteerib D.S-ile töökoha xxx (lk 46). xxx võimaldab D.S pärast elukoha vahetust õpinguid jätkata xxx (lk 45). Enne vangistust isik oli tegevuseta, tarvitas alkoholi. Arvestades D.S poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane I astme varavastane kuritegu, röövimine), korduvaid karistusi ( korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus kuritegu katseajal, käitumiskontrolli ajal ei allunud kohutusele mitte tarvitada alkoholi), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani toime uue I astme varavastase kuriteo ja ei allunud käitumiskontrolli ajal kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Seega kriminaalhooldus ei osuta D.S-ile piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi tarvitamine (6 korral karistatud väärteokorras AS alusel ka katseajal) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid , kelle poolt on ta mõjutatav ja kaasahaaratav. Seega on uute kuritegude toimepanemise risk väga kõrge. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, tõenäoliselt ka töökoht ja õppimisvõimalused ning lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid (viimane I astme kuritegu röövimine). Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ta on esimest korda vangistuses viibinud alates 11.10.2010 ja karistusaja lõpp on 11.02.2014. Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on liikunud paremuse poole, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad,omandab põhiharidust, on läbinud sotsiaalprogrammi ja elektriku kursused ei ole kohtul veel veendumust, et positiivsed muutused on D.S-ile juurdunud. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu D.S temale Tartu Maakohtu 15.09.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)