← Eesti

4-13-877/4

Väärteoasi nr.4-13-877 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

  1. märtsil 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Helen Aasma Aleksandra Krasnošlõk Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin `i 21.01.2013.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas 2316,12,013423 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik B.O, isikukood: XXX, elukoht: XXX Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat MAANO SAAREVÄLI, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst. 59, 11211, Tallinn Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: B.O, kaebus esitaja esindaja: MAANO SAAREVÄLI, kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel HANNES KÜÜNARPUU KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON B.O ´i kaebus rahuldada ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.01.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,12,013423 osaliselt ning nimelt KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel B.O-lt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 3 (kolmeks) kuuks, muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.01.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,12,013423 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 01.04.2013.a.. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin `i 21.01.2013.a. väärteoasjas nr. 2316,12,013423 tehtud otsusega tuvastati, et B.O juhtis 29.12.2012.a. kell 12:30 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Sõle tn. 16 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,29 +/- 0,05 mg, lõplik mõõtetulemus 0,24 mg/l, samuti juhtides mootorsõidukit sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tule põledes. Väärteo toimepanemine on tõendatud: Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 1 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 – 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Sama seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) toimetati teda politseiasutusse, kus tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 29.12.2012.a kell 12:44 mõõdeti B.O'il alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-0051, mille lõplik lugem oli 0,29 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,24 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja 2 Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-12-00079) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Liiklusseaduse § 35 lg 10 sätete kohaselt, kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. Sama seaduse § 221 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut mootorsõiduki- või trammijuhti foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. Menetlusalune isik juhtides 29.12.2012.a kella 12:30 ajal mootorsõidukit sõitis Tallinnas Sõle tn 16 juures reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tule põledes. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et B.O juhtis 29.12.2012.a kella 12:30 ajal Tallinnas Sõle tn 16 juures mootorsõidukit VW Passat reg.märk XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 milligrammi, samuti juhtides mootorsõidukit sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tule põledes. Väärtegude toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik B.O rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg 5 ja § 35 lg 10 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 224 lg 1 ja § 221 lg 1 järgi. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Vastutust kergendavad asjaolud ja vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Kuna Liiklusseaduse § 221 lg 1 ja Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja B.O `ile Liiklusseaduse § 224 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku 3 ulatuses, s.o. 400.00 EUR ning KarS § 50 lg.1 p.2 alusel Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. KAEBUSE SISU B.O koos kaitsja vandeadvokaat Maano Saarväliga esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin `i 21.01.2013.a. väärteoasjas nr. 2316,12,013423 tehtud otsus osaliselt ning nimelt lisakaristuse kohaldamise osas. Põhistades oma kaebust sellega, et
  2. Kaebuse asjaolud 29.12.2012.a koostati menetlusalusele isikule LS § 224 lg 1 ja § 221 lg 1 alusel väärteoprotokoll selle kohta, et ta 29.12.2012.a kell 12.30 juhtis Tallinnas Sõle ta 16 juures s/a VW Passat Variant, reg.märk XXX seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oh alkoholisisaldus 0,24 mg/1 ning sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tule põledes. Vaidlustatud otsuse kohaselt ei tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Otsuse tegija asus seisukohale, et sõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholi piirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu. Menetlusalusele isikule määrati väärtegude kogumi eest karistuseks 400 euro suuruse rahatrahvi ning lisakaristusena võeti 3 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.
  3. Kaebuse väited ja põhjendused Menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt - nimelt osas, millega menetlusaluselt isikult võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Menetleja on ebaõigelt tuvastanud, et asjas puuduvad karistust kergendavad asjaolud. 29.12.2012.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kantud menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et menetlusalune isik väga kahetseb toimepandut. Seega on menetlusalune isik selgesõnaliselt oma kahetsust väljendanud ning KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on kahetsus karistust kergendav asjaolu. Menetleja jättis põhjendamatult nimetatud asjaoluga arvestamata. Menetleja ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei arvesta menetlusaluse isiku kahetsusega. Kohtuvälise menetleja on ebaõigesti tuvastanud subjektiivse koosseisuna tahtluse. Vaidlustatud otsuse motiivide kohaselt viitab „nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületav seisund" tahtlikult toime pandud teole. Kohtuvälise menetleja poolt kasutatud sõnastusest võib aru saada, et menetleja arvates pidi menetlusalune isik igal juhul ja eksimatult saama aru, et tema organismis on keelatud kogus alkoholi. Kohtuvälise menetleja sellekohane järeldus ei ole siiski põhjendatud ega tõendatud. Menetlusaluse isiku suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis ei ole fikseeritud praktiliselt ühtegi ilmselget joobeseisundile vms seisundile viitavat tunnust. Menetlusaluse isiku kõne on selge, aja-, isiku- ja kohataju selge, koordinatsioon häireteta ja käitumine normaalne. Seega puuduvad objektiivsed andmed, mille pinnalt järeldada, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit teadvalt keelatud seisundis. Pigem viitab LS § 224 lg 1 piiresse jääv alkoholikogus 0,24 mg/1 võimalusele, et menetlusalune isik ei pruukinud aru saada, et tema organismis on keelatud kogus alkoholi. Lisakaristuse kohaldamine seab menetlusaluse isiku eraeluliselt ja tööalaselt äärmiselt raskesse olukorda. 2012.a oli menetlusalune isik ilma tööta ning hoolitses oma haige abikaasa eest. 08.01.2013.a menetlusaluse isiku abikaasa suri. 2013.a algusest sai menetlusalune isik endale töökoha autojuhina Trigent Ehitustehnika OÜ-s. Menetlusaluse isiku ülalpidamisel on 15 aastane koolis käiv tütar. Juhtimisõiguse äravõtmine jätab menetlusaluse isiku äsja leitud sissetulekust ilma. Menetlusaluse isiku ja tema tütre elukvaliteet oli töö puudumise ja haige pereliikme eest 4 hoolitsemisele kulunud ressursside tõttu äärmiselt madal. Menetlusalusel isikul oli võimalik tööd saades asuda tasuma kogunenud võlgu ning alustada tasapisi elukvaliteedi parandamisega. Lisakaristuse kohaldamine jätaks menetlusaluse isiku sellest võimalusest ilma. Tööhõiveprobleemide tõttu Eestis on uue sobiva töö kiire leidmine raske, kui mitte võimatu. Menetlusalune isik vajab juhtimisõigust ka seoses vajadusega hoolitseda oma invaliidist ema eest. Eripreventiivsest aspektist ei nõua menetlusaluse isiku liiklusalane taust tema vältimatut liiklusest kõrvaldamist. Enamus liiklusalaseid väärtegusid jääb aastate taha, mis iseloomustab menetlusaluse isiku käitumist pigem positiivselt. Menetlusaluse isiku käitumistava on viimasel ajal olnud pigem seadusekuulekas, kui seadust eirav. Ka põhikaristusena määratud rahatrahv ei ole menetlusalusele isikule ülemäära lihtne kanda ning piisav menetlusaluse isiku mõjutamiseks hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Seega on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik ka ilma lisakaristuse kohaldamiseta. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
  4. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.