4-13-969/4

Väärteoasi nr.4-13-969 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. märtsil 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus, Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin`i 25.01.2013.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas 2302,13,000200 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik U.A, isikukood xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: U.A, kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Mari – Liis Reidi KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON U.A ´a kaebus rahuldada ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin`i 25.01.2013.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas 2302,13,000200 osaliselt ning nimelt KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel U.A ´alt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 4 (neljaks) kuuks, muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin`i 25.01.2013.a. otsus väärteoasjas 2302,13,000200 muutmata. Kohaldades KarS § 66 sätteid kuulub rahatrahv summas 800 eurot tasumisele neljas osas igakuiselt summas 200 eurot ning mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik on märkida viitenumber
2. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 01.04.2013.a.. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin `i 25.01.2013.a. väärteoasjas nr. 2302,13,000200 tehtud otsusega tuvastati, et U.A juhtis 06.01.2013.a. kell 09:50 Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Tallinn – Narva mnt.
3. kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. Väärteo toimepanemine on tõendatud: Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Sama seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 06.01.2013.a kell 09:58 mõõdeti U.A'al alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) LION Intoxilyzer 8000 nr 80-004517, mille lõplik lugem oli 0,32 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,27 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on 2 kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-12-00117) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et U.A juhtis 06.01.2013.a kella 09:50 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn - Narva tee 11.km mootorsõidukit Renault Koleos reg.märk XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 milligrammi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik U.A rikkus seega liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja U.A-le Liiklusseaduse § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800.00 EUR ja Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. KAEBUSE SISU U.A esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin `i 25.01.2013.a. väärteoasjas nr. 2302,13,000200 tehtud otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega vähendada kohaldatud põhi ja lisakaristust. U.A põhjendab esitatud kaebust asjaoludega, et asja menetluses tunnistas ennast väärteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepanemist täielikult. Tunnistab, et eksis oma enesetundes, kui asus sellel pühapäeva hommikul autot juhtima. Sündmusele eelmisel õhtul ei toimunud mingit suurt pidu, kus oleks tarvitatud kanget alkoholi, vaid joodi üksnes sauna kõrvale õlut. Samuti oli hommikul, olenemata vähesest magamisest, enesetunne reibas ning tal ei tekkinud kahtlustki võimalikest alkoholi jääknähtudest. Mistõttu, ta ei kasutanud ka tol hommikul alkomeetrit, mida oleks iga väiksemal kahtluse korral kindlasti 3 teinud. Sai sellega oma elu suure õppetunni ja kahetseb siiralt. Peab enda jaoks oluliseks ja tähtsaks turvalist liiklust ning on senini ka seda piinliku täpsusega järginud. Täiendavalt lisab, et senise igapäevase autojuhi staaži jooksul ei ole tal olnud veel ühtegi liiklusalast rikkumist ja samuti puuduvad andmed karistusregistris. Ta ei soovi karistusest kõrvale hoida ega seda eitada, ta saab täielikult aru oma teo ohtlikkusest ja ta on nõus kuulekalt oma karistust kandma. Samas vaadates seadusest tulenevat võimalikku karistuse määra, mõistetud karistust ning oma süüd, leiab, et määratud põhikaristus 2/3 maksimum trahvimäärast on liiga suur ja ei ole proportsionaalne tema poolt tahtmatult toimepandud rikkumisega. Kohtuväline menetleja ei ole arvestatud süüd kergendavate asjaoludega ega ka varasemate karistuste puudumistega. Seda ei ole ka otsuses välja toodud. Karistuse eesmärgiks on ju mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samas kohaldatud karistus peab olema õige ning õiglane. Seda aga saab saavutada vaid siis, kui lähtutakse igast isikut eraldi, mitte ei võeta määrasid üldise massi järgi, mida tundub et on tehtud. Eeltoodust lähtuvalt leiab, et kohtuväline menetleja ei ole küllaldaselt arvestanud süüd kergendavate asjaoludega. Tundis oma võimaliku karistuse suuruse kohta huvi ka protokolli koostaja Andrus Murumetsa käest. Vastuseks oli, et karistus ei saa suur olla, maksimum kuu aega juhilube ja trahv, kuna tegemist esmakordse rikkumisega. Eks see väljend näitab karistustava, mida teavad politseiametnikud. Pehmendamiseks ei ole ju mingit põhjust. Täiendavalt palub kohtult tühistada või vähendada lisakaristuse pikkust, kuna elavad Tallinna linnast väljas Loo alevikus ning nende igapäevaseks hädavajalikuks liiklusvahendiks on auto. Perekonnas on tal kaks alaealist last (2a ja 14a), keda on vaja samuti üleval pidada ja tagada neile stabiilne elukeskkond, et nad isa süüteo pärast ei peaks milleski ilma jääma. Seega taotleb kohtult põhikaristuse ositi maksmise võimalust, kuna kohaldatud karistus on juba praegu suurem kui tema igakuine kättesaadav kuu palk. Nagu juba eelpool öeldud, ma tunnistab ennast väärteo toimepanemises täielikult süüdi ja puhtsüdamlikult kahetseb toimepanekut. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
4. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4 5