← Eesti

1-04-222\20

1-04-222 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 4. oktoober 2007.a Tallinn 1-04-222 Eesistuja Meelika Aava, liikm

§ 289järgi, kuna alates 24. jaanuarist 2007.a oli see paragrahv kehtetu. Kr

MS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Seega ei sõltunud selles süüdistuses A. S õigeksmõistmine prokuröri ega kohtu suvast, vaid tulenes seadusandja tahtest. Seetõttu peab kohtukolleegium arusaamatuks A. S apellatsiooni väidet selle kohta, et süüdistuses KarS §

§ 289

järgi õigeksmõistmine tõendab seda, et teda kiusati taga poliitilise tegevuse eest.

  1. Edasi käsitleb kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni väiteid A. S mõistetud karistusest KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimusliku vabastamise kohta. 9.
  2. KarS § 298 lg 1 näeb altkäemaksu lubamise või andmise eest karistusena ette vangistuse ühest kuni viie aastani. Kuna A. S oli varem kohtu poolt karistamata ja kohus tema käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, siis karistas kohus A. S vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, so kaheaastase vangistusega. Kuna A. S ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja arvestades seda, et KarS § 298 lg 1 järgi karistatakse ka altkäemaksu andmist, siis leidis kohus, et A. S karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab, kui kohaldada temale mõistetava karistuse suhtes KarS § 73 lg 1,3 sätteid. 9.
  3. Riigikohtu senises praktikas on asutud seisukohale, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja 7

(9)lühiajalisemate vangistuste puhul. KarS §-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Viimati käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium seda küsimust
  1. veebruari 2007.a otsuses nr 3-1-1-99-06 E. Sorokini süüdistusasjas (RT III 2007, 8, 65). 9.
  2. Kohtukolleegium on seisukohal, et A. S poolt toime pandud kuritegu ei ole raske, sest KarS § 298 lg 1 sanktsiooni ülemmäär ei ületa 5 aastat ning A. S peeti võimalikuks karistada 2 aastase vangistusega. A. S on varem kohtu poolt karistamata, tal on elu- ja töökoht, perekonnas kaks alaealist last. Seega ei esine ka süüdlase isikut iseloomustavates andmetes midagi sellist, mis välistaks A. S suhtes KarS § 73 sätete kohaldamise. Kohtukolleegiumi hinnangul tähendabki kohtuotsuses märgitud A. S distsiplineerimine seda, et saavutada karistuse eesmärk ja orienteerida A. S edaspidi käituma ausalt ja seaduskuulekalt. Altkäemaksu lubamise ja andmisega kaasneb kohtukolleegiumi hinnangul alati mingi kasu saamise eesmärk, mistõttu kohus ei ole seda põhjendatult KarS § 58 p-s 1 sätestatud karistust raskendavaks asjaoluks lugenud. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni selle seisukohaga, et A. S KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimuslik vabastamine mõistetud karistusest ei ole kooskõlas seadusega. 9.
  3. KarS § 73 sätestatu kohaselt võib karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada kas täielikult või osaliselt. Ülalviidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-199-06 on märgitud, et lühivangistuse (nn šokivangistuse) määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et vaatamata õigusalastele teadmistele ja sellealase töökoha olemasolule lubas A. S altkäemaksu korduvalt ja suures ulatuses. Kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuse järeldusega, et altkäemaksu lubati kavatsetult, see oli pikalt ette planeeritud ja detailselt kavandatud. A. S ei ole küll varem kohtu poolt süüdi mõistetud, kuid tema isikut iseloomustab asjaolu, et teda kahtlustati KarS §

§ 386lg 1 (käesoleval ajal Kar

S §

§ 389

1 lg 2) järgi kvalifitseeritava maksukuriteo toimepanemises 2000.aastal, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata üle 6 miljoni krooni. Prokuratuur on tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse

  1. augustil 2007.a KrMS § 202 alusel otstarbekuse kaalutlustel lõpetanud. A. S on nõustunud võtma endale rahalise kohustuse tasuda 800 000 krooni riigi tuludesse. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohtukolleegium, et katseaja toime mõjub A. S distsiplineerivamalt, kui ta kannab koheselt ära 2 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta 10 kuud KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 338 p 4 ja 340 lg 4 p 4 leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu
  3. aprilli 2007.a otsus A. S suhtes kuulub osaliselt tühistamisele ja teeb selles osas uue otsuse. 8

(9)Meelika Aava Jüri Paap Paavo Randma 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.