järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav , isikukood: xxx, Eesti Vabariigi J.J kodanik, 4 klassi haridus, emakeel: eesti keel; pensionär; elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 20.07.2012a Tartu Maakohtu poolt
alusel vangistus 1 kuu tingimisi katseaeg 3 aastat, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuud väärteokorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld, alates 20.06.2013a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.J
järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 20.07.2012.a. otsusega nr 1-12-7049 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 kuu vangistuse võrra ning mõista J.J-ile liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 4 (neli) kuud vangistust. 1
lg 1 alusel asendada J.J-ile karistuseks mõistetud 4 kuu pikkune vangistus 240 (kahesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata J.J üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel on J.J kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata J.J Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena J.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 20. augustil 2013.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada J.J-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista J.J-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; kaitsjatasu 95.28 (üheksakümmend viis eurot 28 senti) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et J.J on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr1-13-6813, J.J , menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus J.J-i süüdistatakse selles, et tema 10.juunil 2013a. kella 11.38 ajal juhtis Võru maakonnas Varstu vallas Varstu alevikus Kesk tänaval mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus J.J-i väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 0,83mg/l (-/+ 0,07 mg/l) kohta Antud teoga rikkus J.J Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani J.J toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Kokkuleppe sisu
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.J-ile karistuseks 3 (kolme)-kuulist vangistust.
kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 (ühe) kuu vangistuse võrra, mõista J.J ile liitkaristuseks 4(nelja) kuuline vangistus.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 240 (kahesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 2 (kahe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata J.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla;
lg 1 alusel lisakaristusena võtta J.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.J aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.J, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel 3 aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.J süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas J.J-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 95,28 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.