1-12-4983/30

1-12-4983 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-4983 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kaitsja Veera Tolli-Baskin Kohtuasi Vangla esitatud materjalid B.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu B.V (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 26.11.2013.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada B.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada B.V järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
2. Kohaldada B.V suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis.
3. KrMS § 180 alusel mõista B.V-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 40 € (nelikümmend eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „B.V, kohtuasi nr 1-12-4983, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. B.V vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale ja B.V-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 05.11.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Lisaks teatas vangla, et kinnipeetav osaleb alates 29.10.2013.a sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Harju Maakohtu 30.05.2013.a kohtuotsusega tunnistati B.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 5 kuu ja 25-päevase vangistusega. Harju Maakohtu 12.07.2013.a määrusega täpsustati Harju Maakohtu 30.05.2013.a kohtuotsusega 1-12-4983 B.V-le karistuseks mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat liitkaristust, milleks on 8 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algus oli 03.05.2013.a ja lõpp on 04.01.2014.a. B.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kuritegusid toime pannud valdavalt materiaalse kasu saamiseks, aga ka liigse enesekindluse ja hoolimatuse tõttu ühiskonna suhtes, soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Vangistuse ajal osales Liiklusohutusprogrammis ja alates 09.09.2013.a osaleb iganädalases sõltuvusrühmas. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Pärast vabanemist soovib elama asuda oma vanemate juurde aadressile XXX. Ema on nõus ajutiselt poega majanduslikult toetama. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. 3 B.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et aadressil XXX asuv korter kuulub kinnipeetava emale, kelle kinnitusel saab poeg asuda antud korterisse elama ajutiselt (2-3 kuud), pärast mida peaks kinnipeetav muretsema endale eraldiseisva elamispinna. Peale vangistust kinnipeetaval kindel töökoht puudub ning sellest tulenevalt puudub isikul ka iseseisev majanduslik toimetulek, ema on nõus poega ajutiselt majanduslikult toetama. B.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Marina Kalistratova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei saa nõustuda vangla arvamusega, et B.V tuleb vabastada. Isikut on korduvalt kriminaal- ning väärteokorras karistatud. Samuti on isik kokku 3-l korral määratud kriminaalhooldusele ning kõigil kordadel on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (ei käinud registreerimas ning ei teinud üldkasuliku töö tunde). Viimase kuriteo pani toime ka katseajal. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik tunnistab, et kuriteod on toime pannud alkoholi joobes olles. Isik saab aru alkoholi halvast mõjust, kuid antud probleemiga tegelemiseks ei pruugi piisavalt motiveeritud olla. Oma alkoholi tarbimisele leiab erinevaid põhjendusi/vabandusi. Aadressil XXX asub L. Žuhhovitskaja kinnitusel 2-toaline kõigi mugavustega korter, mis kuulub kinnipeetava emale. Ema kinnitusel saab poeg asuda antud korterisse elama ajutiselt (2-3 kuud), kuna hetkel elab antud korteris 2 täiskasvanut ning kolmas täiskasvanu sinna hästi enam ei mahu. Pärast eelpool mainitud ajaperioodi peaks B.V muretsema endale eraldiseisva elamispinna. Peale vangistust kinnipeetaval kindel töökoht puudub ning sellest tulenevalt puudub isikul ka iseseisev majanduslik toimetulek. Ema on nõus ajutiselt poega majanduslikult toetama. Praegu temal on kehtiv distsiplinaarkaristus. B.V varasem elukäik ja tema isik ei anna alust arvata, et ta suudab alluda käitumiskontrolli nõuetele. Prokurör ei toeta B.V ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja taotleb kohtuistungil B.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isik on teinud enda jaoks järeldusi, kahetseb tehtut. See on kinnipeetaval esimene vangistus ning vangla toetab vabastamist. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud B.V ja kaitsja arvamuse, leiab, et B.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibib ta vangistuses esimest korda ning viimase kohtuotsusega mõisteti B.V süüdi teise astme kuriteo – varguse eest. Kohus usub, et praeguseks üle 6 kuu vangistust on pannud B.V mõistma ühiskonnas aktsepteeritava käitumise vajalikkust ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka tõsiseltvõetavad järeldused teinud. Siinjuures arvestab kohus ka kinnipeetava poolt avaldatud kahetsust kohtuistungil, samuti resotsialiseerivat tegevust vangistuse ajal, sealhulgas sotsiaalprogrammides osalemist, mis peaksid eelduslikult toetama kinnipeetava seaduskuulekat käitumist vabaduses. Kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, arvestab kohus kinnipeetava osalust ka iganädalases sõltuvusrühmas, mis näitab, et kinnipeetav on mõistnud alkoholi negatiivset mõju 4 oma elukorraldusele ja edasisele heaolule. Kohtu hinnangul on kõige paremini võimalik hinnata isiku püüdlusi õiguskuuleka elu poole eelkõige kriminaalhoolduse kaudu. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 1 kuu vangistust, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas B.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. B.V ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et kriminaalhooldusel olles on isikul ametniku tugi probleemide lahendamisel ning järelevalve vähendab uue kuriteo sooritamise riski. Pärast vabanemist on B.V olemas ka kindel elukoht. Kuigi esitatud materjalide kohaselt on B.V võimalik elukoht vabaduses tõenäoliselt ajutine, arvestab kohus, et vabanedes on kinnipeetaval võimalik otsida endale töökoht, seega tagada kindel sissetulek ning seeläbi leida võimalused elamispinna eest tasumiseks. Kohus lähtub siinjuures ka vangla materjalides märgitust, et kinnipeetav on enamasti töötanud, seega on ta isik, kes soovib töötada ning saada legaalset sissetulekut tagamaks igapäevased eluvajadused. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik