järgi vangistusega 6 kuud
Kriminaalasja nr. Süüdistus 10230116888
p. 1,
,
lg 1 - § 25 lg 2 Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista F.F
F.F süüdistuses
F.F süüdistuses
lg 1 - § 25 lg 2 järgi õigeks mõista.
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (6 kuud) võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 31.10.2012.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista F.F-ilt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 480 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-2317 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõend DVD –plaat (asub kriminaalasja toimikus) – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel kriminaaltoimikusse. jätta Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus F.F-i süüdistatakse selles, et ta lõi 02.08.2012. a, kella 15.25 ajal Tallinnas, Linnamäe teel asuvas Priisle bussipeatuses s.o avalikus kohas, avalikku korda ja bussipeatuses viibinud isikute rahu ning põhiseadusega tagatud õiguseid rikkudes ilma nähtava põhjuseta bussipeatuses viibinud XXX ühel korral rusikaga vastu nägu põhjustades sellega kannatanule tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustusi lüües kannatanul välja ühe esihamba ning vigastades teist. Avaliku korra raske rikkumisega, kui see on toime pandud vägivalda kasutades, pani F.F toime
Samuti lõi ta 31.10.2012. a, kella 15.50 ajal Tallinnas, Narva mnt 92 juures asuva Lauluväljaku Oru sissepääsu läheduses omavahelise vaidluse järel XXXviimast kaks korda rusikaga rindkere piirkonda põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – pindmise rindkerevigastuse. Teise inimese tervise kahjustamise ja löömisega pani F.F toime
Samuti üritas ta 31.10.2012. a, kella 15.50 ajal Tallinnas, Narva mnt 92 asuva Lauluväljaku Oru värava juures võtta XXXilma seadusliku aluseta vabadust tirides teda viimase tahte vastaselt enda kasutuses olevasse sõiduautosse BMW X5 reg.nr-ga XXXning jagades kannatanule käsklusi autosse istumiseks. F.F-i tegu jäi lõpule viimata tema tegevusse sekkunud politseiametnike tõttu. Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise katsega pani F.F toime
Otsuse põhjendus Süüdistus
p. 1 järgi Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses
p. 1 järgi süüdi ja selgitas, et ta kõndis koos ühe tütarlapsega ja koeraga Priisle turu esisel platsil, kui üle koera jalutusrihma sõitis jalgrattur. Koerarihm keris ümber ratta. Jalgrattur sõitis veel paar meetrit, siis pidurdas ja 2 kummardus. Ta läks jalgratturi juurde, võttis jalutusrihma koera küljest lahti ja kui jalgrattur tõusis, lõi teda. Löömise põhjuseks ütles süüdistatav, et teda ärritas väikesele koerale otsasõitmine. Süüdistatava poolt öeldu on kooskõlas kannatanu XXX ütlustega, kes kinnitab jalgrattaga üle koerarihma sõitmist ja peale seismajäämist süüdistatava poolt tema näkku löömist. Kannatanu ütlustest tulenevalt oli koerarihm väga peenike ja päikesega ei olnud seda näha ning süüdistatava ja koera vahemaa oli päris suur. Koer vigastada ei saanud, küll aga lõi süüdistatav teda rusikaga näkku, lüües esihamba välja. Kannatanu ja süüdistatava vahel toimunut nägi pealt Priisle bussipeatuses seisnud XXX. Tunnistaja nägi, kuidas süüdistatav ja tütarlaps seisid Maxima ja Priisle turu vahelisel asfalteeritud platsil ja lasid oma koera jalutusrihmaga kaugemale minna. Jalutusrihma näha ei olnud, sest see oli nii peenike. №ormees, kes sõitis jalgrattaga, ei märganud rihma ja sõitis sellest üle, mille tagajärjel rihm keerdus ümber ratta. Jalgratas tiris koerakest natuke kaasa ja siis jäi rattur seisma. Süüdistatav jooksis jalgratturi juurde ja lõi teda tugevasti, nii et lõi esimese hamba katki. Tunnistajana kohtus üle kuulatud Dina Makarova, kes samuti viibis Priisle juures, andis ütlusi, et tema ees kõndisid noormees ja tütarlaps, kelle süles oli väike koer. Tütarlaps pani koera maha ja koerake jalutas päris kaugele neist, jalutusrihm oli umbes 3-4-meetrit pikk. Kuskilt tuli jalgrattur, kes jalutusrihma ei märganud, sõitis sellest üle ja rihm keris ümber ratta, mille pärast jalgrattur pidurdas. Tunnistaja löömist tähele ei pannud, kuid väitis, et jalgrattaga sõitnud noormehe ümber kogunes palju rahvast ja kui ta uuesti sinnapoole vaatas, nägi, et jalgrattur hoidis käsi näo ees. Kui ta käe näo eest ära võttis, oli näha, et hammas oli katki. Asjaolu, et F.F-i löök lõi kannatanul välja esihamba, tõendab isiku läbivaatuse protokoll ja sellele lisatud kaks fotot. Nimetatud tõendist nähtub, et vigastada sai ka väljalöödud hamba kõrval olev hammas, millel oli murdunud alumine äär. Seega tõendavad kriminaalasjas kogutud ja kohtus kontrollitud tõendid, et süüdistatav tarvitas XXX suhtes süüdistuses märgitud ajal ja kohas vägivalda, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustusi. On ilmselge, et nii tugevast löögist, mis isegi hamba murrab, tunneb isik ka füüsilist valu. Süüdistuse kohaselt rikkus F.F XXX lüües samaaegselt ka Priisle bussipeatuses viibinud isikute rahu ja põhiseadusega tagatud õigusi ja tegu kvalifitseeriti avaliku korra raske rikkumisena toimepanduna vägivalda kasutades, s.o.
Kohus nõustub süüdistusega selles, et vägivallateo toimepanemine toimus avalikus kohas, sest tegemist on Priisle turu esise platsiga, mille juures on ka bussipeatus. Kvalifitseerimaks süüdlase tegevuse avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist
Seega tuleb vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu (Riigikohtu lahend 3-1-1-29-10). Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud kannatanu ja tunnistajate XXX ning XXX ütlustega, et bussipeatuses oli palju inimesi. Nad tulid kohe peale löömist XXX ja F.F-i juurde, 3 hakkasid kannatanuga ja omavahel rääkima ja helistasid politseisse. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta juhtunust vägagi häiritud, kuna tal on kannatanuga samavanune poeg. Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et F.F-i teguviis, mis seisnes jalgarattaga sõitnud noormehele rusikaga näkku löömises, mille tagajärjel kaotas XXX ülemise esihamba, häiris bussipeatuses seisnud juhuslike, kannatanule ja süüdistatavale täiesti võõraste inimeste rahu ja turvatunnet. Seda eelkõige sellega, et päevasel ajal rahvarikkas kohas võib keegi võõras isik tarvitada teise isiku kallal vägivalda, mis näitab, et isegi päeval tänaval viibimine ei ole turvaline. Inimeste häiritust toimunust tõendab ka asjaolu, et nad mitte ainult ei seisnud ega vaadanud löömist pealt, vaid sekkusid ka aktiivselt, ümbritsesid kannatanut, helistasid politseisse, püüdsid süüdistatavat kinni hoida kuni politsei tulekuni. Kinnihoidmine siiski ebaõnnestus, sest kannatanu ja tunnistajate sõnul F.F lahkus enne politsei kohalejõudmist. Seega vastab F.F-i poolt toimepandu
vägivallaga toimepandud avaliku korra rikkumise objektiivsele kuriteokoosseisule. Subjektiivsetelt tunnustelt pani F.F löömise toime kavatsetult, kuid avaliku korra rikkumise kaudse tahtlusega. Ei ole tuvastatud, et tal oleks olnud tahtlust avalikku korda rikkuda, kuid lüües avalikus kohas kõrvaliste isikute nähes temale võõrast noormeest jõuliselt rusikaga vastu nägu, pidas ta siiski võimalikuks, et häirib sellise teoga kõrvalseisvate ja asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet. Kuna kannatanu XXXoli tema suhtes kuriteo toimepanemise ajal ja kohtueelse menetluse läbiviimise ajal alaealine, esitas tsiviilhagi hammaste proteesimisega seoses tehtud kulutuste hüvitamiseks tema ema XXX. Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal tsiviilhagi hüvitati, mille kohta esitati maksekorraldus. Süüdistus
kella 15:50 ajal Lauluväljaku Oru sissepääsu läheduses F.F eitas. Süüdistatava ütluste kohaselt seisnes temapoolne füüsiline vägivald üksnes tütarlapsel rinnust kinni võtmises. Kriminaalasjas kohtule esitatud tõenditest tõendavad XXX löömist üksnes kannatanu enda ütlused. Kannatanu, vastates prokuröri küsimustele esmasküsitluses, ütles, et süüdistatav lõi teda rusikaga rindkere piirkonda ja kuigi tal oli talvejope seljas, tundis ta valu ja hingamine oli mõneks ajaks häiritud. Teine löök oli rohkem seotud jopest haaramisega. Kannatanu pöördus küll peale vahejuhtumit erakorralise meditsiini osakonda, kaevates valulikkust rinnaku ülaosas, kuid patsiendikaardil märgitud diagnoos „pindmine rindkerevigastus“ on äärmiselt pealiskaudne ja üldine, mingeid nähtavaid või sisemisi vigastusi tuvastatud ei ole ja on kaheldav, kas väidetav löök läbi paksu talvejope ikka põhjustas sellist valu, et tunni aja möödudes oli vajalik talle valuvaigistit manustada. Kuna XXXoli politseitöötaja, kes teostas narkootikumide käitlemisega seoses algatatud kriminaalasjas matkimist, viidi läbi tema ja F.F-i kohtumise varjatud jälgimine, mille kohta oli koostatud jälitusprotokoll. Jälitusprotokollis kajastati D.Smõgarjovi ja XXX vahel toimunut alljärgnevalt: „Peale umbes 30 sekundilist vestlust hakkas F.F XXXkahe käega rinnust tirima ja raputama“. 4 Seega ei nähtu jälitusprotokollist, et F.F oleks XXX rusikaga löönud. Jälitusprotokoll ja kannatanu ütlused on vastuolulised ka selles, et kui jälitusprotokolli kohaselt hakkas F.F peale kannatanul rinnust haaramist teda tirima ja raputama, siis kannatanu ütlustest ei tulene, et süüdistatav oleks teda raputanud. Eeltoodud tõenditest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et puuduvad ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et F.F lõi XXX. Kannatanu sellekohaseid ütlusi ei tõenda varjatud jälgimise kohta koostatud jälitusprotokoll, milline tõend peaks ometi olema objektiivne. Jälitusprotokollis kajastatu on kokkulangev süüdistatava ütlustega, mille kohaselt rusikaga löömist ei olnud. Tulenevalt tõendites sisalduva teabe vastuolulisusest, tuleb süüdistatava süüdioleku suhtes rusikaga löömises tõusetunud kahtlus, mida ei ole õnnestunud kõrvaldada, tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks. Kuna F.F-i poolt XXX rusikaga rindkere piirkonda löömine ja süüdistuse kohaselt isegi kaks korda, ei ole tõendatud, tuleb süüdistatav talle esitatud süüdistuses
Süüdistus
lg 1 - § 25 lg 2 järgi
lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost tuleb kuriteokatse koosseisu tuvastamisel alustada subjektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, sest katse üle ei saa enne otsustada, kui on teada, millise teo toimepanemisele oli süüdistatava tahtlus suunatud. Alles seejärel on võimalik tuvastada, kas isik alustas justnimelt selle teo toimepanemist, mida ta plaanis ja oma mõtetes ette kujutas. Süüdistuse kohaselt alustas F.F XXXseadusliku aluseta vabaduse võtmist sellega, et tiris kannatanut tema tahte vastaselt sõiduautosse ja jagas käsklusi autosse istumiseks. Süüdistatav end selles talle inkrimineeritud teos süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil ristküsitlusel süüdistatava poolt antud ütlustest ei selgu tema tahtlus võtta XXXvabadust. F.F ei tunnistanud ka seda, et tiris XXX enda autosse. Kannatanu on küll tunnistanud, et F.F, seistes seljaga juhiukse poole, hakkas teda tirima, kuid prokuröri küsimusele „Kas süüdistatav selgitas, miks ta Teid auto poole tirib?“, oli vastus eitav. Seega ei tulene ka kannatanu ütlustest tema auto poole tirimise põhjus. F.F-i poolt XXX oma auto poole tirimine on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Sellekohaseid kanntanu ütlusi kinnitab ka varjatud jälgimise kohta koostatud jälitusprotokoll. Kuid auto poole tirimise fakt iseenesest ei anna alust tõsikindlalt väita, et süüdistatav soovis XXX panna autosse istuma ja selliselt võtta temalt liikumisvabadust. Seega ei ole tuvastamist leidnud
lg 1 subjektiivne teokoosseis, mis omakorda välistab F.F-i süüdimõistmise talle esitatud süüdistuses
Karistus Karistamise aluseks on ennekõike isiku süü. Lisaks süü suurusele tuleb arvestada ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
sanktsiooni kohaselt võib isikut karistada rahalise karistusega ja vangistusega kuni viie aastani. Rahalise karistuse kohaldamist ei pea kohus põhjendatuks. Isik on vahi all, töökohta ei oma, saab invaliidsuspensioni, mille maksmine aga peatatakse vahi all olemise ajaks. Seega puuduvad 5 F.F võimalused karistuse tasumiseks. Tsiviilhagi tasuti küll kohtuliku arutamise ajal, kuid on ilmne, et seda tehti mitte tema rahalistest vahenditest. Karistuse liigi valikul arvestab kohus ka isiku varasemat karistatust, millised on saadud peamiselt vägivallakuritegude toimepanemise eest. Ei ole kuidagi kooskõlas karistuspoliitikaga, kui korduvalt vägivallakuritegude eest vangistusega karistatud isikule mõistetakse järjekordse kuriteo eest, mille toimepanemisel kasutas isik taas vägivalda, kergemaliigiline karistus. Seega mõistab kohus süüdistatavale karistusliigina vangistuse. F.F-i süü suuruse hindamisel arvestab kohus rakendatud vägivalla intensiivsust. Kuna rusikalöögi tagajärjel murdus kannatanul terve hammas, viitab see asjaolule, et löök oli tugev. Kannatanu ei andnud põhjust tema suhtes vägivalla tarvitamiseks. Tulenevalt sellest, et koera kaelarihm oli peenike, peaaegu nähtamatu, ei pannud jalgrattaga sõitev XXXseda tähele ja sõitis kogemata üle rihma. Koer mingeid vigastusi ei saanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et F.F puudus absoluutselt igasugune põhjus kannatanu löömiseks. Kohus hindab tema süüd suureks. Eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt tuleb karistuse mõistmisel vältimatult arvestada ka süüdistatava isikuga, sest karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu, arvestades isikuomadusi. F.F on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Peaaegu kõik varasemad kuriteod seonduvad vägivalla tarvitamisega. Avaliku korra raske rikkumise toimepanemise ajal oli ta kriminaalhooldaja järelevalve all, s.t. pani kuriteo toime katseajal. Selline käitumine näitab, et eelmised karistused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekusele, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seetõttu ei saa mõistetav karistus olla lühiajaline. F.F-i puhul tuleb siiski arvestada ka karistust kergendavate asjaoludega, millised on kannatanule tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Samuti arvestab kohus ka tema tervislikku seisundit (insuldijärgsed tüsistused, millest tingituna täielik töövõimekaotus) ning karistab kõiki eelnimetatud asjaolusid kogumis arvestades vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra – 1-aastase vangistusega. Kuriteo toimepanemine katseajal tingib mõistetava karistuse suurendamise
MS § 306, § 309, § 311-§ 313, § 314. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 19.06.2013.a. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.