1-09-12138/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-12138 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus F.E (F.E) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.E määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud F.E mõisteti Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 266 lg 2 p 1 ja § 213 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.06.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 06.08.2009 ja lõpp 09.02.
4. Tartu Maakohtu 26.10.2012 määrusega jäeti F.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et formaalne alus F.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Samuti pidas maakohus positiivseks seda, et F.E on vangistuses pikemaajaliselt töötanud ja lõpetanud XXX. klassi. F.E on maakohtu määruse kohaselt vabanemisel elukoht ja lähedased, kellega ta hindab oma suhteid headeks, kuigi lähedased ise on kriminaalhooldusametnikule avaldanud pigem vastupidist arvamust. Maakohus võttis arvesse, et F.E on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral ning nendest kaheksal korral on talle karistuseks mõistetud reaalne vangistus. Samuti on teda ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata jätkas süüdimõistetu oma õigusvastast tegevust ka katseajal, rikkudes kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi. Ka käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani F.E toime tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Seega ei ole nii reaalsed karistused kui ka kergemaliigilised karistuse kandmise võimalused süüdimõistetut piisavalt mõjutanud ning ta on oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Lisaks ei ole F.E suutnud vangistuse ajal alluda temale kehtestatud reeglitele, mistõttu on tal vanglas seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodu annab maakohtu hinnangul alust kahelda, et ta suudaks oma käitumist muuta, elada seadusekuulekalt ning täita temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi. Maakohus märkis, et kuigi sõnades avaldab F.E motivatsiooni oma käitumise muutmiseks, näitab tema käitumine kinnipidamiskohas, muuhulgas korduv sotsiaalabiprogrammide katkestamine, et tegelikku motivatsiooni tal oma elustiili muutmiseks ja kuriteoriskide maandamiseks ilmselt tekkinud ei ole. Maakohus leidis, et F.E ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Kuigi süüdimõistetul on võimalik asuda vabanemisel elama oma ema juurde viimasele kuuluvasse ühetoalisse korterisse, võib ema hinnangul nimetatud elupind neile kahele siiski väikeseks jääda. Samuti ei ole süüdimõistetu suhted emaga, vastupidiselt tema enda avaldatule, ema poolt nähtuna just kõige paremad. Seega võib süüdimõistetu nimetatud elupinnale elamaasumine põhjustada pigem lisapingeid ning mõjuda kokkuvõttes ka tema normaalsele taasühiskonnastumisele pigem kahjustavalt. Samuti pidas maakohus suureks riskiteguriks seda, et F.E puudub vabanemisel töökoht ja ta ei oma varasemat tõsisemat töökogemust, mistõttu on ebareaalne tema enda lootus väga lühikese aja jooksul leida endale töökoht. Kuna peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil, on maakohtu hinnangul tema puhul olemas suur oht vabanemisel uute kuritegude toimepanemiseks, et tagada endale elatis. F.E sõnul on tal küll vabanemisfondis XXX eurot, kuid see aitaks tal maakohtu hinnangul ära elada vaid mõned kuud. Tema lootused on suuresti pandud oma ema abile, mida aga viimane ise vestlusel kriminaalhooldusametnikuga eriti ei ole kinnitanud. Eelnimetatud ohtu suurendab veelgi see kui süüdimõistetu jätkab vabanedes alkoholi tarvitamist ja hasartmängude mängimist, mille seost kuritegude toimepanemisega on ta ka ise tunnistanud. Kuna süüdimõistetu on tunnistanud, et hasartmängudest on tal välja kujunenud sõltuvus, tuleks maakohtu hinnangul süüdimõistetul enne vabanemist selle probleemiga tegeleda ja võimalusel vastavaid toetavaid sotsiaalabiprogramme läbida. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et F.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Maakohus märkis ka, et ennetähtaegne vabastamine kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, ei ole seaduse mõtte kohaselt reegliks kõikide kinnipeetavate puhul ning seda on võimalik kohaldada vaid isiku suhtes, kes ei ole korduvalt õiguskorda rikkunud, on täitnud kinnipidamiskoha reegleid ega ole korduvalt kuritarvitanud tema suhtes riigi poolt üles näidatud usaldust. F.E neid tingimusi täitnud ei ole ning on jätkanud aastate vältel kuritegude toimepanemist, rikkunud nii katseaja kui kriminaalhoolduse nõudeid ja ka vangla sisekorda, mistõttu on tema ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. -2 - Määruskaebuses esitatud taotluste sisu F.E taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.E palub ringkonnakohtul läbi vaadata maakohtu videokonverentsi salvestise ning kaaluda, kas ta vabastada või peab ta karistuse kandma tähtaja lõpuni. Määruskaebuse kohaselt on karistusaja lõpuni jäänud väga vähe aega, s.o üle kolme kuu, ning enamik karistust on juba kantud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et F.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on F.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus F.E mittevabastamist põhjalikult analüüsinud ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu motiive tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulub isikule mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et F.E lubadus edaspidi õiguskuulekalt käituda ja vabanemise korral elukoha olemasolu, ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad ning eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimaldada teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Ringkonnakohus rõhutab, et F.E on varasemalt koguni kümnel korral kriminaalkorras karistatud ning ta on sõltumata varasematest karistustest, sh korduvalt kantud vangistusest ja määratud katseaegadest kuritegude toimepanemist jätkanud. Ringkonnakohtu hinnangul näitab F.E senine elukäik, mis on koosnenud korduvast kuritegude toimepanemisest, et tema risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur. Ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et F.E täidaks lubadust edaspidi seaduskuulekalt käituda ja katseaja tingimusi täita. Ka F.E mitmed distsiplinaarkaristused viitavad ringkonnakohtu hinnangul suutmatusele kehtestatud korrast kinni pidada ning riskile vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
7. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud taotlusele vaadata määruskaebuse lahendamisel üle maakohtu videokonverentsi salvestis, et ringkonnakohus lahendab vastavalt KrMS § 390 lg-le 3 määruskaebuse kirjalikus menetluses ning maakohtu istungi videosalvestise ülevaatamiseks puudub alus. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetul oli võimalik oma seisukohti maakohtu määruse põhjendatuse osas esitada määruskaebuses ning vastavalt KrMS § 390 lg-le 2 vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kaebuse piires. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses välja toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks, samuti ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul määruse tegemisel materiaal- ega menetlusõigust rikkunud.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et F.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma -3 - Aarne Sarjas