Ärakiri Kohtuasi 4-11-4023 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 03.09.2012 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp sekretäri Tea Toming juuresolekul arutas avalikul kohtuistungil 23.08.2012 Rakvere kohtumajas väärteoasja P.J süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi väärteoprotokolli AB 1257848-5750 alusel. Istungile jättis ilmumata menetlusalune isik P.J /isikukood xxx, elukoht xxxx/. Kohtuistungist võttis osa kohtuväline menetleja Ave Uue tunnistuse alusel. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p 1; 108; 111; 113, kohus otsustas: P.J süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 järgi ja karistuseks mõista arest 2 (kaks) päeva. Aresti kandmise aja alguseks lugeda P.J-i arestimajja saabumise aeg. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I Asjaolud ja menetluse käik Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroolt saabus Viru Maakohtule 18.10.2011 V™S § 84 alusel arutamiseks väärteoprotokoll AB 1257848-5750 P.J kohta. Väärteoprotokolli kohaselt möödus P.J 27.09.2011 kell 13.35 Rakvere linnas Vilde tn 8 asuvas Säästumarketis kassast tasumata kauba eest väärtuses 2,52 eurot, millega pani toime süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuna varastatu väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära. Kaup rikkumata tagastatud. P.J-i väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud avalduse, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Viru Maakohus määras pidada kohtuistung väärteoasja arutamiseks 1.12.
- Kohtukutse saadeti ka P.J-ile aadressile xxxx. P.J kohtukutset kätte ei saanud. 1.12.2011 toimunud kohtuistungil otsustas kohus istungi edasi lükata ning kohaldada järgmiseks istungiks P.J suhtes sundtoomist. Viru Maakohtu 13.02.2012 määrusega määrati kohaldada sundtoomist P.J suhtes ja toimetada ta kohtuistungile 06.03.
- 06.03.2012 teatati Ida Prefektuurist, et sundtoomist P.J suhtes kohaldada ei õnnestunud, kuna P.J ei õnnestunud kätte saada, samuti ei olnud teda aadressil xxxx. Rakvere kohtumajas 06.03.2012 toimunud kohtuistungil otsustas kohus asja arutamine edasi lükata ning kohaldada P.J suhtes taas 1 sundtoomist. Viru Maakohtu 18.04.2012 määrusega määras kohus kohaldada P.J suhtes sundtoomist ning toimetada ta kohtuistungile 10.05.
- 10.05.2012 toimunud kohtuistungil selgus, et sundtoomise määrus jäi täitmata, kuna P.J viibib ajavahemikul 07.05.-23.05.2012 AS Tapa Haigla hooldusosakonnas ravil. Kohtuistung otsustati edasi lükata. Kohtuistung toimus Rakvere kohtumajas 23.08.2012 ning istungi toimumise osas saadeti kohtukutse ka P.J-ile, mida aga isik kätte ei saanud. 23.08.2012 toimunud kohtuistungile menetlusalust isikut P.J ei ilmunud ning kohus leidis, et asja on võimalik arutada ka ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalune isik pani uue väärteo toime 01.05.2012 ehk kohe, kui haiglast välja sai, ning palus menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti 20 päeva ulatuses. II Kohtu põhjendused V™S § 89 lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. V™S § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik kohtukutset isiklikult kätte saanud. Samuti ei osale menetluses menetlusaluse isiku kaitsjat. Käesolevas asjas on menetlusaluse isiku suhtes püütud kahel korral kohaldada sundtoomist ning saadetud talle kahel korral kutsed aadressile, mille menetlusalune isik on ise nimetanud oma elukohaks. Vaatamata sellele, ei ole sundtoomise kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes õnnestunud, samuti ei ole menetlusalune isik kohtukutseid vastu võtnud ega kohtuistungitele ilmunud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et menetlusalune isik hoidub menetlusest kõrvale. V™S § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kohus leiab, et on menetlusaluse isiku leidmiseks teinud mõistlikke jõupingutusi, kuid menetlusalune isik oma käitumisega on V™S § 89 lg 1 sätestatud õigused realiseerinud ning oma näidanud, et ei soovi väärteoasja arutamisest osa võtta. Kohus leiab, et väärteoasja saab antud juhul arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. 27.09.2011 koostatud väärteoprotokoll AB 1257848-5750 on koostatud menetlusaluse isiku P.J kohta selles, et tema 27.09.2011 kell 13.35 Rakvere linnas Vilde tn 8 asuvas Säästumarketis möödus kassast tasumata kauba eest väärtuses 2,52 eurot, millega pani toime süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuna varastatu väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära. Kaup rikkumata tagastatud. P.J-i väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides seaduses sätestatud nõudeid. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. 2 Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine käesoleval juhul tõendatud avalduse, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetlusalune isik eitanud väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud aga tunnistaja Raina Ilvese ütlustega ja vahetuse vanema poolt koostatud avaldusega. V™S §-st 2 ja KrMS § 61 lg 2 tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku P.J-i poolt on tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et toime on pandud rikkumine, mis kvalifitseerub väärteoks KarS § 218 lg 1 järgi ja et selle väärteo on toime pannud menetlusalune isik P.J. KarS § 218 lg 1 kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ja tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et P.J-ile tuleb karistuseks mõista arest 2 päeva. Kohus märgib, et käesoleval juhul on menetlusalune isik toime pandud rikkumise, mille eest võib isikule mõista aresti kuni 30 päeva. Väärteoasja materjalile lisatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on väärteokorras korduvalt karistatud, peamiselt alkoholiseaduse alusel. Samuti on isikut karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel kahel korral ning karistuseks on mõlemal korral mõistetud rahatrahv. Arvestades asjaolu, et hetkel arutlusel olev rikkumine ei olnud menetlusaluse isiku esimene seda laadi rikkumine, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistuseks mõista arest. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada menetlusalust isikut rangemalt kui arestiga 2 päeva ulatuses ning leiab, et karistuse eesmärgid on saavutatavad nimetatud karistusega. Kohus peab vajalikuks arvestada asjaoludega, et varastatu väärtus oli käesoleval juhul 2,52 eurot ning et kaup tagastati kauplusele rikkumata. Kohus leiab lähtudes eeltoodust, et P.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 järgi ja karistuseks mõista arest 2 päeva ulatuses. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus
- detsembril
- a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 3