1-10-2665 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-10-2665
(09240105762)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- septembri 2010 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik prokuröri abi Aita Ploomi (Ploom) apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta prokuröri abi Aita Ploomi apellatsioon Viru Maakohtu
- septembri 2010 otsusele läbi vaatamata. KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 15.09.2010 otsusega mõisteti V. Tšaukov KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi õigeks. Sama maakohtu otsusega mõisteti süüdi H.M ja R.F KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi esitatud süüdistustes. V. Tšaukovile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 30.11.2009 kella 10.00 paiku eelneval kokkuleppel ja koos H.M-i ja R.F-iga tungis piirdeaia lõhkumise teel Lääne-Virumaal XXX Ü.M. kuuluvale aiaga piiratud krundile, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mitmesuguseid metallesemeid kogusummas 2000 krooni, tekitades kannatanule vargusega varalist kahju kogusummas 2000 krooni ja aia lõhkumisega varalist kahju summas 1000 krooni. Süüdistatav V. Tšaukov ennast esitatud süüdistuses maakohtu istungil süüdi ei tunnistanud. Maakohus leidis, et varguse objektiivse süüteokoosseisu olemasolu on tõendatud peale H.M-i, V. Tšaukovi ja R.F-i ütluste ka kannatanu Ü.M. ütlustega, selle kohta, et kogu metall, mis meestelt kätte saadi, pärines tema krundilt. Maakohtu hinnangul kinnitavad nimetatud varguse toimepanemist ka tunnistaja E.-M.T. ütlused, mille kohaselt ta nägi 30.11.2009 kella 09.00 paiku XXX krundi erinevates osades liikumas kahte meesterahvast, kes otsisid vanametalli, oskas neid kirjeldada ja pidas äratundmiseks esitamisel võimalikuks, et üheks krundil olnud isikuks oli H.M. Maakohus märkis, et kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu on tõendatud veel asitõendi vaatlusprotokolliga, samuti tunnistaja R.K. ütlustega, kes pidas XXX maja juures kinni isikud, kelledel oli kaasas käru vanametalliga, nendeks isikuteks olid H.M, V. Tšaukov, R.F. Maakohus leidis, et nimetatud tõenditega on ümberlükatud süüdistatavate H.M-i, V. Tšaukovi, R.F-i ennastõigustavad ütlused, et metalli korjati väljaspool krunti. Ka lühike ajavahemik varguse avastamisest kuni süüdistatavate varastatud asjadega kinnipidamiseni välistab võimaluse, et tunnistaja E.- M. T. oleks näinud kolmandaid isikuid XXX krundil metalli korjamas. Maakohus ei lugenud usaldusväärseteks kannatanu ütlusi selle kohta, et varastatud metalli väärtuseks on 2000 krooni. Asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu varastatu hulgas hinnalisi asju, millel võiks olla vanametalli hinnast teistsugune väärtus. Ühtlasi ei oska ka kannatanu nimetada konkreetseid hinnalisemaid esemeid, nende kasutusotstarvet ja väärtust. Süüdistatavad on enda sõnul võtnud vanametalli umbes 50 kg, milline kogus vastab üldjoontes asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvale. Maakohus leidis, et kuivõrd puuduvad tõendid ja võimalused varastatut muul moel hinnata, tuleb rakendada vanametalli hindu. AS Kuusakoski musta metalli jäätmete ja vanametalli baasostuhindade kohaselt on Rakveres vanametalli 1 tonni kokkuostuhinnaks 2200 krooni. Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks 50 kg vanametalli varguse väärtusega 110 krooni. Arvestades, et varastatud asjade väärtus on alla 1000 krooni, leidis maakohus, et V. Tšaukov tuleb KarS § 199 lg 2 p7,8 järgi õigeks mõista ning tema tegu kvalifitseerida väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. Lisaks asus maakohus seisukohale, et V. Tšaukovi tegevust ei ole objektiivsete tõendite puudumisel võimalik kvalifitseerida ka omavolilise sissetungina, kuna KarS § 266 objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Samas on V. Tšaukov ise eitanud XXX krundile sisenemist. Tunnistaja E.-M.T. nägi krundil kahte isikut, kuid V. Tšaukovi ta krundil olnud isikuna ära ei tundnud, ka puuduvad asjas muud tõendid selle kohta, et V. Tšaukovi tegevuses esineks KarS § 266 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis. Apellatsioonis esitatud taotlused Prokuröri abi A. Ploom taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist V. Tšaukovi õigeksmõistmises ning taotleb V. Tšaukovi süüdimõistmist KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning vastavalt sanktsioonile karistuse mõistmist. Apellatsioonis leiab prokurör, et maakohtu seisukoht V. Tšaukovi õigeksmõistmises ei ole kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Prokuröri hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et varguse toimepanemisel ja selle ettevalmistamisel tegutsesid V. Tšaukov, H.M ja R.F kogu aeg koos ja nad peeti ka politsei poolt kolmekesi koos kinni. Prokurör viitab asjaolule, et sama päeva hommikul käisid nad kolmekesi metallikokkuostja A.P. juures käru toomas ja tema ütluste kohaselt on V. Tšaukov lühemat kasvu mees ning sel päeval oli tal seljas tume kapuutsiga jope, H.M on pikka kasvu ja seljas oli tal heledam jope ning kolmas mees, kelle nime tunnistaja ei tea, oli pikemat kasvu. Lisaks tunnistab E.- M. T., et nägi XXX krundil kahte meest metalli varastamas, mõlemad olid riietatud tumedasse ning lühemal mehel oli kapuuts peas, teisel, st pikemal, oli peas müts. Tunnistaja R.K. ütluste kohaselt tuvastas ta kolme mehe kinnipidamisel, et need isikud olid V. Tšaukov, H.M ja R.F ning ühel mehel oli kapuuts peas, kaks meest olid pikemat kasvu ja V. Tšaukov oli neist lühem. Prokuröri hinnangul nähtub eelnimetatud ütlustest, et ainult V. Tšaukovil oli kapuuts peas ja ta oli kolmest metalli varastanud mehest kõige lühemat kasvu. Siinkohal on prokurör seisukohal, et arvestades metallivaraste kasvu ja riietust, ilmneb, et tunnistaja E.- M. T. nägi XXX krundil metalli varastamas just V. Tšaukovi. 2 Sellest tulenevalt on prokurör seisukohal, et kui maakohus mõistis V. Tšaukovi talle esitatud süüdistuses õigeks, tulnuks V. Tšaukovi poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus, hinnates prokuröri apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et prokuröri apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on tõendite hindamise osas piisavalt põhjendatud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitavad ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Apellatsioonis taotleb prokurör tõendite hindamist ning V. Tšaukovi süüdimõistmist KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. Maakohus asus seisukohale, et V. Tšaukovi süüdimõistmine KarS § 266 järgi ei ole võimalik objektiivsete tõendite puudumisel, viidates sealjuures E.- M. T. ütlustele. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata KrMS § 61 lg-le 1,2, mis sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Eelkõige asjaolude kohta, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Prokurör on apellatsioonis välja toonud tunnistajate A.P. , E.-M.T. ja R.K. ütlused ning asunud seisukohale, et nimetatud tõenditest järeldub V. Tšaukovi tegevuses kuriteokoosseis. Ringkonnakohus prokuröri sellesisulise väitega ei nõustu. Kuigi süüd kinnitavad tõendid võivad kohtupraktikast tulenevalt olla ka kaudsed tõendid, omavad need suurt tähendust just veendumuse kujunemisel. Lisaks on Riigikohtu praktikas (lahend 3-1-1-21-09) asutud seisukohale, et kaudsete tõendite abil tuleb ka ära näidata, kuidas on nende abil tuvastatud tõendamiseseme välised asjaolud võimaldavad kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes. Prokurör on apellatsioonis toonud välja süüd kinnitavate tõenditena ütlusi, mis kinnitavad süüteoeelset (A.P. ütlused) ja –järgset (R.K. ütlused) käitumist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult lähtunud E.-M.T. ütlustest ning leidnud, et kuna nimetatu nägi kahte isikut ja ei tundnud ära V. Tšaukovit, sealjuures muud tõendid sissetungimist tõendavad tõendid puuduvad, tuleb V. Tšaukov õigeks mõista. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks osundada veel kohtupraktikale, kus on muuhulgas väljendatud ka seisukohta, et õiguslikult on sügavalt ekslik, nagu saaks isiku teojärgne käitumine realiseerida süüteokoosseisu. Oluline on tuvastada puutumus põhiteoga selle toimepanemise ajal, kuna isiku hilisem käitumine võib anda küll kaudset teavet teo tehiolude ja toimepanemise kohta, kuid ei saa olla süüteokoosseisus kirjeldatud teoks endaks. Maakohus on õigesti viidanud kuritegu vahetult tajunud tunnistaja ütlustele ning nendest lähtuvalt leidnud, et V. Tšaukovi käitumises puudub kuriteokoosseis. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta see läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3 Mati Kartau