1-09-19418/83

Kriminaalasi nr.1-09-19418 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-19418 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.N isikukood xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta G.N tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 10.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.N on Viru Maakohtu 24.11.2010 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 113 järgi ning karistatud KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 6 aasta 6 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus 11.06.209 ja lõpp 11.12.
2. Kinnipidamisasutuses G.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal tal ei ole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. 1 Vabanemise korral asub elama oma abikaasa Mxxx G.N juurde xxxxxx. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Kinnipeetaval on keskharidus. xxx eriala diplomit ei saanud kuna eriala eksamid jäid tegemata. Omab xxx. Riigikeelt ei valda. 17.01.2012 alustas õpinguid Viru Vanglas riigikeele A1 taseme kursusel, kuid loobus 18.01.2012 töö kasuks. Isik töötab alates 03.10.2012 majandustöödel köögitöölisena. 1996 - 2006 aastani püüdis ametlikult kala. Alates 2006.a. kuni vangistuseni omas ehitusfirmat xxx. Sissetulek oli enne vangistust korrapärane (oli xxx). Isik ise hindas oma majanduslikku olukorda vabaduses heaks. Vangistuses on sissetulekuks isiklik töötasu, millest tasub võlanõudeid - vangla andmetel ca 34000 eurot. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xx, mis tegeleb kalapüügiga. Käesolev kuritegu sooritatud alkoholijoobes. Arvab, et antud kuriteo oleks sooritanud ka kainena, kuid karistus oleks t ulnud siis väiksem. Alkoholialased väärteod puuduvad. Riskide maandamiseks vanglas läbitud sotsiaalprogramm xxx. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma abikaasa juurde aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on viie toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud majaga. Käesoleval ajal elab majas Mxxx G.N koos alaealise lapsega. Mxxx G.N andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile xxx. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Mxxxa G.N töövõimetuspensionil ning on nõus G.N vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx, mis tegeleb kalapüügiga. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandja Pxxx Kxxxa selgus, et nende firma on nõus võtma G.N tööle xxxx. Pxxx Kxxx on teadlik G.N-i kriminaalsest minevikust. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja toetab kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. G.N taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus tutvunud esitat ud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et G.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.N-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustes antud hinnangust nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad temalt tulenevat riski alkoholijoobes argessiivse käitumise võimalikkusele relva kasutamisega. G.N kannab karistust esimese astme isikuvastase kuriteo eest. G.N tunnistati süüdi KarS § 113 järgi selles, et tema xxx xxx, olles alkoholijoobes, kaupluse „xxx, kättemaksuks alkoholijoobes olnud Andrei Aleksejevile selle eest, et too tekkinud tüli käigus peksis teda kaupluse müügisaalis rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha, vahetult peale kauplusest väljumist, viimase tapmise eesmärgil, tulistas A. Aleksejevit revolvertüüpi püstolist xxx ning haavas kannatanut ühe kuuliga rindu siseorganite vigastusega ja seejärel tegi veel kaks lasku tema eest ära jooksnud haavatud A. Aleksejevi suunas, kuid need 2 kaks kuuli läksid kannatanust mööda. Saadud vigastustele järgnes massiivne verejooks, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal oma pereliikmete nähes. Vangla iseloomustuses nähtub, et isik võib alkoholijoobes kaotada enesekontrolli ja toime panna raske kuriteo. Andes hinnangut G.N-i poolt vabaduses uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele on G.N-i poolt mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 6% Vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 6% Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusest järeldub, et G.N-i poolt toimepandud kuritegu riivas oluliselt kannatanute õiglustunnet. Kohus leiab eeltoodut kogumis arvestades, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel töö- ja elukoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. G.N oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht, piisav sissetulek, kindel töö- ja elukoht kuid see ei takistanud tal toime panemast rasket isikuvastast kuritegu. Kuriteo tagajärjel suri inimene. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema vabastamisel saaks kannatanu pere ja ka avalikkuse õiglustunne ilmselt kahjustatud. Käesoleval ajal kannab G.N vangistust I astme kuriteo toimepanemise eest ning karistuse lõpuni on jäänud vähem kui pool karistusajast ehk 3 aastat ja kaks kuud vangistust. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo toimepanemise asjaolusid ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu G.N-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 3