novembri 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-10524 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 115,20 eurot, sealhulgas käibemaks 19,20 eurot, advokaat Aivar Kellole tema poolt süüdistatav R.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.
§-de 175 lg 1 p 4 ning 185 lg 2 alusel välja mõista R.K-lt menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 115,20 eurot, riigituludesse.
S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu vangistust võrra ning mõisteti R.K-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 kuud 20 päeva vangistust. R.K-le mõistetud karistuse alguseks loeti tema kinnipidamist 31.10.2012. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldati kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendit vahistamine. Maakohus arutas R.K-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 31.10.2012 kella 01:00 paiku juhtis XXX maja juures mootorsõidukit Ford Sierra reg nr-ga XXX , olles alkoholijoobes. Maakohus, hinnates kriminaalasjas esitatud tõendeid nende kogumis, leidis, et R.K-le esitatud süüdistus KarS § 424 järgi on tõendatud. Maakohus leidis, et süüdistatava R.K ütlustega, tunnistaja M.P. ütlustega ja Lõuna Prefektuuri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et R.K juhtis 31.10.2012 kella 01.00 ajal XXX tänaval mootorsõidukit Ford Sierra reg. nr XXX . Süüdistatava ning tunnistaja ütlustest nähtuvalt peatas süüdistatav mootorsõiduki XXX maja juures asuvas parklas, misjärel läksid politseinikud koheselt sõiduki juurde ning asusid seda juhtinud süüdistatava suhtes kontrolli teostama. Nimetatud tõendid kogumis Lõuna Prefektuuri isikusamasuse tuvastamise akti ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos tõendusliku alkomeetri väljatrükiga tõendavad, et R.K mõõdeti esmalt kohapeal indikaatorvahendiga alkoholisisaldust väljahingatavas õhus ning seejärel toimetati ta Tartus Riia 132 asuva politseiasutuse ruumidesse, kus tema väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholisisalduseks 0,84 mg/l, mille hulka arvati mõõtemääramatus 2 0,07 mg/l ja lõplikuks lugemiks loeti 0,77 mg/l. Tunnistaja M.P. ütlustest nähtuvalt puudus R.K kinnipidamisest kuni joobeseisundi tuvastamiseni võimalus tarvitada alkoholi ja suitsetada, ta nõustus joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning loobus ekspertiisist. Maakohus tugines liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega luges maakohus tõendatuks R.K poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemist KarS § 424 järgi. Maakohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani R.K KarS § 424 sätestatud kuriteokoosseisu toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tunnistaja M.P. ütlustest nähtuvalt oli sõiduki peatumise järgselt sõidukijuhi kontrollimisel nii sõidukijuhi suust kui sõidukist tunda alkoholi lõhna. Süüdistatava R.K ütlustest nähtuvalt oli ta 1-1,5 tundi enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud õlut ja viina ning kuigi ta ei tundnud ennast purjus olevat, arvas ta, et väike joove võib ikkagi olla, kuigi mitte selline, mis tooks kaasa kriminaalasja. Maakohus leidis, et R.K pidi vähemalt võimalikuks pidama, et on joobeseisundis, millises mootorsõidukit juhtima asudes täidab ta vastava kuriteokoosseisu asjaolud. Karistuse mõistmisel maakohus ei tuvastanud, et R.K puhul esineks karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kuigi kahtlustatavana ülekuulamisel on R.K avaldanud juhtunu üle kahetsust, siis kohtuistungil ta seda enam teinud ei ole. Arvestades R.K poolt ülekuulamisel antud selgitusi selle kohta, et ta küll arvas, et tal võib olla vaid väike joove, kuid mitte kriminaalne, mida saab käsitleda ükskõikse suhtumisena, ei pidanud maakohus tema kahetsust puhtsüdamlikuks. R.K on varasemalt 5 korral erinevate kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud, sealhulgas 2 korral reaalse vangistusega ning 2 korral on temale mõistetud vangistus jäetud tingimisi katseaja ja kriminaalhooldusele allutamisega täitmisele pööramata. Viimati karistati teda kriminaalkorras 26.09.2012 vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid käesolevaks ajaks ei ole R.K üldkasulikku tööd tegema asunud. Ka väärteokorras on R.K korduvalt karistatud nii aresti kui ka rahatrahvidega, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Väärteokorras määratud rahatrahvid on tal tasumata. R.K oli teadlik, et tal võib joove esineda, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Lisaks joobele puudus tal mootorsõidukit juhtima asudes ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Teda on varasemalt korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. R.K poolt on toime pandud uus kuritegu vaid kuu peale temale eelmise kohtuotsusega karistuse mõistmist, millega talle määrati üldkasuliku töö tegemine. See ilmestab R.K ükskõikset suhtumist oma tegudesse ja võimalikesse karistustesse. Samuti arvestas maakohus sellega, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul on tegemist väga raske ja ühiskonnas olulist taunimist väärt rikkumisega, mis võib suure tõenäosusega ohustada peale isiku enda ka teiste isikute elu, tervist ja vara. R.K on vaatamata oma noorusele korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Ametlik töökoht ja sissetulek tal puuduvad. Ta on viimase aja jooksul vahetanud tihti töökohti ja töötab mitteametlikult. Varasemad rahalised karistused on tal tasumata. Seega ei pidanud maakohus võimalikuks R.K järjekordselt karistada sanktsiooni kergema karistusliigiga – rahalise karistusega, vaid pidas vajalikuks vangistuse mõistmist. Kuna uus kuritegu on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis ei ole võimalik ega ka põhjendatud tema vabastamine karistuse kandmisest tingimisi. 3 Kuna R.K pani mootorsõiduki joobes juhtimise toime ajal, mil tal on tegemata veel Tartu Maakohtu 26.09.2012 otsusega määratud üldkasuliku töö tunnid, siis suurendas maakohus mõistetavat vangistust määratud üldkasuliku töö tundide võrra ja mõistis liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel. Maakohus pidas vajalikuks kohaldada R.K suhtes vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni tagamaks kohtuotsuse täitmist. Kohtule teadaolevalt ei ole R.K asunud tegema talle Tartu Maakohtu 26.09.2012 otsusega määratud üldkasulikku tööd ega täida ka registreerimiskohustust. Samuti on ta rikkunud nõuet elada kriminaalhoolduse ajal määratud elukohas. Eelnevalt nimetatud asjaolud näitavad R.K ükskõikset suhtumist temale mõistetud karistustesse ning seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse kohtuotsusega mõistetava karistuse kandmisele asumise osas. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R.K, kes palub tühistada maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas ning vähendada talle mõistetud vangistust vähemalt 2 kuu võrra. Järgnevalt on kokkuvõtlikult toodud apellatsioonis esitatud väited. R.K ei nõustu maakohtu poolt mõistetud karistuse määraga, kuna maakohus pole arvestanud asjaolu, et R.K pole varem samaliigiliste kuritegude eest karistatud. Samuti polnud tema alkoholijoove nii suur, et oleks põhjendatud mõistetud karistuse raskus. R.K väidab, et talle mõistetud karistus peaks olema leebem, kuna tal kaob vangistuses veedetud kuude jooksul teda toetav sotsiaalne võrgustik ja inimesed, kelle kaudu ta saaks vabaduses tööd leida. R.K lubab, et võtab juhtunust õppust ja teeb kõik endast oleneva, et tema tegu rohkem ei korduks. Samuti toob R.K välja, et peale alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamist seadis ta selle tulemuse õigsuse kahtluse alla ning nõudis meditsiinilist joobe tuvastamist. Lõuna Prefektuuri ametnikud vastasid, et kui alkomeeter on fikseerinud joobe, siis pole meditsiinilist kontrolli enam vaja. R.K leiab, et Tartus aadressil Riia 123 asuvas politseimajas tema joobeseisundit mõõtnud politseiametnik kasutas ära tema joobeseisundit, väheseid juriidilisi teadmisi ja šokiseisundit. R.K leiab, et ametnikud moonutasid tõde ja esitasid teadlikult valeandmeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil R.K täpsustas oma apellatsiooni. Ta palub vähendada talle mõistetud karistust ühe kuu võrra, kuna teda pole varem KarS § 424 järgi karistatud ja 7 kuud on seega liiga range karistus. Joobeseisundi tuvastamist ta enam ei vaidlusta. Kaitsja toetas esitatud taotlust, leides, et see on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga, mille kohaselt esmakordselt KarS § 424 järgi karistust mõistes on see küllaltki lühiajaline. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu ning palus kohtuotsuse jätta muutmata. Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, seejuures arvestades, et tegemist on lühimenetlusega, kuulanud ära R.K, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt
§-le 342 lg 3 p 1, kuid vajaduse korral tulenevalt apellatsioonis esitatud taotlustest lisab omapoolseid põhjendusi. 4 Ringkonnakohus märgib, et maakohus on väga põhjalikult motiveerinud R.K-le karistuse mõistmist (otsuse lk 3-4). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus leiab samuti, et isikule, keda 14.09.2012 toimepandud kuriteo eest karistati 26.09.2012 kohtuotsusega (lk 26-28) üldkasuliku tööga, kes seda täitma ei asunud (lk 37) ja 31.10.2012 pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, on igati põhjendatud vabaduskaotusliku karistuse mõistmine. Kuna KarS § 424 järgi võib mõista kuni 3 aastat vangistust, siis antud juhul mõistetud 7 kuud vangistust on sanktsiooni alammäära lähedane ja vastavuses sellele, et R.K on seda liiki kuriteo eest varem karistamata. R.K taotleb mõistetud karistuse vähendamist ühe kuu võrra. Ringkonnakohus leiab, et kuna R.K karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja teda on varem 5 korda kohtulikult karistatud, siis ei ole alust talle mõistetud karistust kergendada. Menetluskulud. Kaitsja esitas kaitsjatasu nõude 115,20 euro (sh käibemaks 19,20 eurot) ulatuses. Nõue koosneb R.K apellatsiooniga tutvumisele ja R.K-ga vanglas konsulteerimisele kulunud ajakulust ja ringkonnakohtu istungist osavõtuga seotud ajakulust. Ringkonnakohus peab esitatud taotlust põhjendatuks.
lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse
lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Antud juhul tehti
lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend ja seega peab menetluskulud 115,20 euro ulatuses hüvitama R.K. Mati Kartau Maarika Kuusk 5 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.