) §
Katrin Pärtlas Prokurör Süüdistatav Määratud kaitsja R.N isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel – vene keel; põhiharidus; töökoht: puudub; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati: - 15.09.2011 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud ja 6 päeva. Vabanes vanglast 16.09.2011.a. pärast karistuse kandmist Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 01.04.2013.a., kahtlustatavana kinni peetud 31.03.-01.04.2013.a Talvi Vaske (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3,4,5 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista R.N
2. Süüdi mõista R.N
3.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 2 4.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka R.N-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 31.03-01.04.2013.a. s.o. 2 (kaks) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.
lg 1 ja 3 järgi asendada R.N-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus, üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd. R.N peab 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse tähtaja jooksul tegema 596,00 (viissada üheksakümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.
lg 4 järgi peab R.N üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; XXX; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. f. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7. Võttes aluseks
lg 2 p 8 kohus määrab, et R.N on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. 8. Määrata R.N katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 9.
p 1 alusel arvestada R.N-ile määratud 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.08.2013.a.
Samuti tema, 31.03.2013 kella 22.10 paiku viibides Tallinnas XXXkorteris üritas lüüa ametikohustuste täitmisel olnud võimuesindajat, Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Stanislav Malõšev’it, seoses tema ametikohustuste täitmisega noa ja kahvliga keha piirkonda, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna Stanislav Malõšev suutis ta enne löökide tegemist eemale tõugata ning pikali suruda. Seega R.N pani toime võimuesindaja suhtes vägivalla, s.o löömise, katse seoses tema ametikohustuste täitmisega, see on
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust.
lg 1 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista R.N-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust.
2 päeva karistusaja hulka, mõistes R.N-ile lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada vangistus 9 kuud ja 28 päeva ehk 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga. 1-le päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 596 (viissada üheksakümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud.
lg 4 alusel on R.N kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustub R.N osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalabiprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.N-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb R.N-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. R.N pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. R.N oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 86,40 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks R.N-ilt välja mõista kaitsjatasu 86,40 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 0,45 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Süüdistatav avaldas, et tal on 9-kuune laps, ta töötab, kuid mitteametlikult. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamises kuni 1 aastaks. Prokurör nõustus põhimõtteliselt süüdistatava taotlusega, kuid märkis, et isik on töövõimeline ja seega võiks ta menetluskulud tasuda kiiremini, 9-10 kuu jooksul. Kohus leiab, et R.N võib menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest: isikul on ülalpidamisel alaealine laps. Asitõendid: 1 CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.