KOHTUOTSUS Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus 25. juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-4142 Väärteoasja number Kohtukoosseis Tõlk Kohtunik Katre Poljak

§ 224

lg 2 järgi; Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja I.H, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX; Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve keskuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada I.H Liiklusseaduse § 201 lg 2 ning LS § 224 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 kohaldamisel mõista temale karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.
2. Lugeda I.H määratud arestist kantuks tema kinnipidamise aeg so 24.-
3. juuni 2013.a so 1 päev.
4. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades I.H tööalast seisu võimaldada aresti kanda ositi, määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva.
5. Vabastada I.H kohtusaalis.
6. Kohustada I.H ´t arest ära kanda hiljemalt 31.augustiks 2013.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik D. Budnikov on 24.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli nr AB 1307255 selle kohta, et I.H 24.06.2013.a kella 14.47 ajal Harjumaal, Kõue vallas, Paunküla – Kiruvere Ardu
7. 0 km liikudes Paunküla veehoidla suunas juhtis mootorsõidukit MB 300D reg nr XXXjuhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l. Samuti tema juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 69 lg 5 ja LS § 90 lg 1 p3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 25.06.2013.a kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, I.H selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik I.H kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, märkides, et tunnistab süüd, kahetseb, kuid palub aresti määrata ositi, sest tal on tööl objekt pooleli, on vaja kahte päeva, et tööd lõpetatud saaks ja asjad üle antud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et I.H tuleks karistada LS §

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest kokku arestiga 20 päeva. Karistuse kandmise algust I.H lugeda alates tema kinnipidamisest 24.06.2013.a. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – I.H inkrimineeritud väärteod LS §

§ 224

lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalune isik I.H väärteotoimepanemise ajal s.o 24.06.2013.a oli alkoholijoobes ning mootorsõidukit juhtides ei omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus selgitab, et Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtev ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-13-00030) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – I.H pidi aru sama, tarbides alkoholi ei või ta istuda mootorsõiduki rooli, et seda juhtida, samuti pidi viimane teadma, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Antud faktid loeb kohus tõendatuks I.H suhtes 24.06.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga sh alkomeetri tulemuse näidu väljavõttega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, 08.02.2013.a ja 24.06.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, I.H juhiloa koopiaga, Harju Maakohtu 14.03.2012.a väärteoasjas nr 4-12-976 kohtotsuse koopiaga, karistusregistri väljavõttega ja sh teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik I.H tunnistab end juhtunus süüdi. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud I.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on mootorsõidukiga kiiruse ületamine, olles ise juhile keelatud seisundis. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on I.H ka varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, sealhulgas ka arestiga. Kohus asub seisukohale, et I.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Seega leiab kohus, et I.H tuleb karistada LS §

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest arestiga, Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63 lg 1; Liiklusseaduse §

§ 224lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/