4-13-4199/3

KOHTUOTSUS Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus

1. juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-4199 Kohtunik Katre Poljakova Natalia Senkevitš P.P väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi P.P, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta, õpib , elukoht: XXX; Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteo menetleja Hannes Küünarpuu
2. Süüdi tunnistada P.P Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi mõista temale karistuseks arest 3 (kolm) päeva.
3. Lugeda P.P aresti kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg s.o 25.06.2013.a kell 19:
4. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik S. Tikerpuu on 25.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1322692 selle kohta, et P.P 25.06.2013.a kella 18:25 ajal Harjumaal, Tallinnas, Narva mnt ja Valge tn vahel liikudes Valge tn suunas juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr XXXomamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 26.06.2013.a toimunud kohtuistungil tegi kohus teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastas menetlusosaliste isikud ja tegi teatavaks väärteoasja menetleva kohtukoosseisu. Kohus selgitas kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. P.P selgitas kohtuistungil, et kaitsjat ta ei vaja. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik P.P kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end temale inkrimineeritud väärteos täielikult süüdi, märkides et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, selgitas, et ta peab sõitma autoga ilma lubadeta, sest liigelda on vaja. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning asus seisukohale, et P.P tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 10 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates P.P kinnipidamisest s.o 25.06.2013.a. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – P.P pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus ta 25.06.2013.a mootorsõidukit juhtima. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et P.P on kohtuvälise menetleja poolt juba 08.12.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning seda LS § 91 lg 2 p 3 alusel s.o isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Käesoleval hetkel on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et P.P puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, antud fakti kinnitab Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte seisuga 26.06.2013.a. ja 08.12.2012.a P.P suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Kohtule on esitatud tõendid ka selle kohta, et P.P peeti 25.06.2013.a temale käesolevas väärteoasjas inkrimineeritud teo toimepanemise eest kinni, antud fakti kinnitab kohtuvälise menetleja poolt P.P suhtes 25.06.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud P.P käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus P.P poolset kahetsust. Kohus asub seisukohale, et P.P ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, antud fakti kinnitab menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiend seisuga 26.06.2013.a, käesoleval hetkel P.P puudub kindel töökoht s.t legaalsed sissetulekud töötasu näol, siis ei pea kohus võimalikuks menetlusalust isikut karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest enam rahatrahviga. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et P.P hoolimata temale varem määratud karistusest ei ole oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Samas arvestab kohus karistuse pikkuse määramisel seda, et isik ei ole varem aresti kandnud, seega võib temale mõistetav arest olla miinimumilähedane. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova