Obsah (4)

§ 199§ 74§ 75§ 78

1-13-10650 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-10650 (13230110592) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 199lg 1 järgi kokkuleppemenetluses RESOLUTSIOON 1.

M.M süüdi tunnistada

§ 199

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta M.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud M.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.M temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742). 3.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada M.M järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1 kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada M.M-ile määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.12.

2. M.M-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. M.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, igakuiselt mitte väiksemas summas kui 40 (nelikümmend) eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „M.M, 1-13-10650, sundraha, ositi tasumine“.
4. M.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, igakuiselt mitte väiksemas summas kui 8 (kaheksa) eurot, tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.M , 1-13-10650, kaitsjatasu, ositi tasumine“.
5. M.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5; § 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.M, 1-13-10650, koopiate tegemise kulu“.
6. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida tasutava menetluskulu nimetus ja makstava osa suurus. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Xxx esitatud tsiviilhagi 3930 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.M-ilt Xxx kasuks 3930 (kolm tuhat üheksasada kolmkümmend) eurot, mis tuleb kanda kannatanu a/a XXXXXXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena: „M.M, 1-1310650, tsiviilhagi“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
9. peatüki
10. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 2 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kohtusse saadetud kokkuleppe kohaselt süüdistatakse M.M selles, et tema kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajavahemikul november 2012.a kuni 12.08.2013.a võttis Tallinnas XXX asuvast korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu Xxxle kuuluvaid esemeid ja nimelt: Sularaha summas 71 eurot Meeste kullast abielusõrmuse väärtusega 200 eurot Naiste kullast abielusõrmuse väärtusega 140 eurot Kullast kõrvarõngad väärtusega 400 eurot Kullast sõrmuse südamekestega väärtusega 160 eurot Kollasest kullast sõrmuse väärtusega 150 eurot Kullast käeketi väärtusega 309 eurot Kullast merevaiguga kõrvarõngad väärtusega 1000 eurot Kullast kiviga sõrmuse väärtusega 1500 eurot kokku esemeid väärtuses 3930 eurot, tekitades nimetatud summas kannatanule varalist kahju. Oma sellise tegevusega pani M.M toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 1 järgi. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 25.11.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kairi Kaldoja, süüdistatav M.M-i ja tema kaitsja Toomas Bekkeri vahel järgnev kokkulepe:

§ 199

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav M.M-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust täitmisele, kui M.M ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 täidetud kontrollnõudeid.

Nimelt on M.M kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
7. peatüki
8. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 5, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 199

, § 74, § 75 lg-st 1 ning § 78 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et M.M tuleb temale

§ 199

lg 1 ettenähtud kuriteo 3 toimepanemises esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses, toimikust koopiate tegemise kulu kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistataval puudub hetkel töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt karistatud isikuna oli ta varasema kogemuse pinnalt teadlik sellest, et kuriteo toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, kuigi karistusandmed on arhiveeritud, samuti on teda karistatud väärtegude toimepanemise eest. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest pikema perioodi jooksul. Koopiate tegemise kulu kohustub süüdistatav hüvitamata kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Märt Toming kohtunik 4