KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2013 Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-13- 2758 Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Erle Kalmus Väärteoasi E.M

§ 224

lg 2,

§ 201

lg 2,

§ 207, Lk

S § 661 lg 1 järgi Taotlus Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo korrakaitseteabetalituse juhti Helmer Halliku taotlus aresti täitmisele pööramiseks Menetlustoiming üldkasuliku töö kohaldamise tühistamine ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramine Menetlusalune isik E.M (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxx xxxx xxxxxxxxx)

§ 201lg 2; § 224 lg 2; § 207 ja Lk

S § 66¹ lg 1 järgi 30 päeva aresti, mis asendati üldkasuliku tööga 60 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu

1. juuli 2013 määrusega peatati E.M suhtes üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 3 kuuks. 13.11.2013 saabus Tartu Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus E.M-ile mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohus mõistis
2. mail 2013.a väärteoasjas nr 2840,13,000812 E.M-ile

§ 224

lg 2,

§ 201

lg 2;

§ 207, Lk

S § 66¹ lg 1 järgi karistuseks 30 päeva aresti, mis asendati üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. juunil 2013.a tutvustas Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik Riho Kampus süüdlasele E.M-ile allkirja vastu õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel. Vastavalt ajakavale nr 1 oli süüdlane kohustatud üldkasulikku tööd tegema alates
2. juuni 2013.a Viljandi Linnavalitsuses, kus juhendajaks on määratud Toomas Vilberg. Paraku ei jõudnud ta tundide tegemist alustada, kuna väidetavalt olid tervislikud probleemid (kõrge vererõhk). Urmas Solovjovile, kes töötas siis Lõuna prefektuuri menetlusteenistuse vanemana oli E.M telefoni teel väitnud, et
3. juunil
4. a murdis ta jalaluu, mille paranemiseks pidi minema aega 3 nädalat. Need väited olid suusõnalised ning arstitõendit E.M ei esitanud. Lõuna prefektuuri ÜKT koordineerija Anžela Murumägi proovis E.M-iga telefoni teel ühendust saada, et kohustada esitama fakte kinnitavaid vajalikke tõendeid, kuid ei õnnestunud.
5. juulil 2013.a esitas Lõuna prefektuur Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks.
6. juuli 2013.a kohtumäärusega peatati E.M suhtes üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 3 (kolmeks) kuuks. Lähtuvalt antud kohtumääruse jõustumisest (13.08.2013), pidi olema üldkasulik töö sooritatud hiljemalt
7. november 2013.a. E.M ei ole ise Lõuna Prefektuuri korrakaitseteabetalituse vanemspetsialist Anžela Murumägiga, kes koordineerib üldkasuliku töö tegemist Lõuna Prefektuuris, ühendust võtnud. Ametnik on püüdnud saada süüdlasega kontakti telefoni teel, kuid pole õnnestunud. Süüdlasele on Lõuna Prefektuuri poolt saadetud
8. oktoobril 2013.a väljastusteatega kutse , millele pole tagasisidet saadud. Eeltoodust võib järeldada, et süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kohtu põhjendused KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus politseiasutuse taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Seejuures tuleb süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva arestiga, arvestada karistusest kantuks. VTMS § 2101 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega Politsei- ja Piirivalveameti taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. E.M sai temale mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud arestist teada kohtuotsuse kuulutamisel, s.o
9. mail 2013 ning lähtuvalt kohtuotsuse jõustumisest tuli tal üldkasuliku töö tunnid ära teha 2 (kahe) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu
10. juuli 2013 määrusega peatati E.M suhtes üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 3 kuuks. Hoolimata kohtuvälise menetleja ametniku vastutulekutest, ei teinud E.M tähtaegselt ära talle määratud üldkasuliku töö tunde; määratud ajal töö mittetegemiseks mõjuv põhjus puudus. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et E.M on oma käitumisega näidanud üles ükskõikset ja vastutustundetut suhtumist temale mõistetud karistuse kandmisesse. Kohus on talle karistuse mõistmisel andnud võimaluse kanda oma karistust vabaduses üldkasuliku töö tunde tehes, kuid E.M seda nõuetekohaselt teinud ei ole. Temale määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on möödunud. Ta on rikkunud üldkasuliku töö tundide tegemiseks ettenähtud ajakava ja hoidnud töö tegemisest kõrvale ning kohus ei ole tuvastanud, et tal oleks esinenud mingisuguseid mõjuvaid põhjusi töö mittetegemiseks. Kohtuistungil 11.detsembril 2013 avaldas E.M, et ÜKT on tegemata, kuna ta pole mingit kirjagi saanud. Ta teadis, et tal on ÜKT teha. Ei, ta ei oodanud mingit kirja, ajas midagi segamini. Tõend luumurru kohta jäi kuidagi viimata politseile. Ta ei oska öelda, miks ta uuesti ei küsinud, millal ÜKT-d teha. Iga päev mõtles, et homme viib ja homme teeb ja nii see aeg läks. Tegi tööd suvilas, tööl ta ei käi. Ta teab, et 30 päeva pean aresti kandma, tahaks jõulud väljas olla. Kuu aega ei ole pikk aega, et selle eest põgeneda. Läheb siis homsest karistust kandma. Kohus leiab, et taotlus E.M mõistetud üldkasuliku töö kohaldamise tühistamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 69 lg 6 kohaselt vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ühele päevale arestile. Seega tuleb täitmisele pöörata 30 päeva aresti. Silvi Maiste kohtunik