järgi ja karistas vangistusega 7 kuud.
lg 2 alusel määras kohus, et mõistetud vangitusest tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust.
lg 1, 3 alusel jättis kohus G.S suhtes 6-kuuse vangistuse tingimuslikult kohaldamata 24-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras G.S kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
Katseaeg algas 6.05.2012. 13.06.2013 kohtumäärusega kohus rahuldas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotluse ja
lg 4, § 75 lg 2 p 8 alusel määras G.S-ile katsejaks täiendava kohustuse – osaleda "Eluviistreeningu" sotsiaalprogrammis tähtajaga 01.10.2013. Kohustus määrati tulenevalt sellest, et G.S oli rikkunud kontrollnõuet - ei ilmunud registreerimisele ja ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. 17.10.2013 kohtumäärusega kohus rahuldas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotluse ja
lg 4, § 75 lg 2 p 5 lg 4 alusel määras G.S-ile katsejaks täiendavad kohustused – pöörduda * juurde tähtajaga 01.11.2013 ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks ning katseajal regulaarselt osaleda Anonüümsete Alkohoolikute Haapsalu Sotsiaalmaja tugirühmas. Kohustus määrati tulenevalt sellest, et G.S ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 05.11.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. G.S võeti arvele 27.05.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, olles süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.05.2013
G.S-ile määrati kohtu poolt kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. G.S suhtes on katseajal seoses kohustuse rikkumisega koostatud kaks erakorralist ettekannet: 1) Pärnu Maakohtu 13.06.2013 kohtumääruse alusel määrati isikule täiendav lisakohustus - osaleda sotsiaalprogrammis " Eluviistreening" tähtajaga 01.10.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. G.S on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 06.05.2013 kohtuotsusega
Kohtuotsuse järgi on G.S ära kandnud nn 1-kuulise šokivangistuse. G.S poolt on ära kandmata 6-kuuline vangistus. G.S on 6-kuulise vangistuse kandmiselt vabastatud
Katseaeg on kestnud 7 ja pool kuud, millest ühe kuu on G.S viibinud vangistuses. 05.11.2013 esitas kriminaalhooldaja kohtule juba kolmanda erakorralise ettekande G.S suhtes seoses sellega, et G.S on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega on kohus G.S-ile 13.06.2013 kohtumäärusega määranud kohustuse osaleda „Eluviisitreerningu“ sotsiaalprogrammis. Selle kohustuse on G.S täitnud, kriminaalhooldusametniku sõnade kohaselt täitis ta talle programmi raames antud ülesanded kohusetundlikult. Samuti seoses alkoholi tarvitamise keel rikkumisega määras kohus 17.10.2013 kohtumäärusega G.S-ile kohustuseks pöörduda alkoholiprobleemiga arsti poole hiljemalt 01.11.2013 ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks ja osaleda regulaarselt AA rühmas. 05.11.2013 erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et G.S on taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei ole täitnud talle 17.10.2013 kohtumäärusega pandud kohustusi. Kohtule esitatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidega, politsei teatisega, kriminaalhooldaja ütlustega ja G.S enda seletustega on tõendamist leidnud, et G.S on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi peale 17.10.2013 täiendavate kohustuste panemist 18.10 (näit 0,72 mg/l), 26.10 (näit 1,04 mg/l), 27.10 (näit 1,11 mg/l), 30.10 (näit 0,24 mg/l), 05.11 (näit 1,20 mg/l), 13.11 (näit 1,26 mg/l), 26.11 (näit 0,83 mg/l), 09.12 – seega kahe kuu jooksul kaheksal korral. G.S on ise kirjalikes seletustes ja ka kohtuistungi öelnud, et tarvitas natukene õlut. 05.11.2013 indikaatorvahendi kasutamise protokollile on G.S omakäeliselt kirjutanud – ma sõin šokolaad komme, alkoholi ma tarvitanud ei olnud. Samuti põhjendas kohtuistungil alkoholi tarvitamist hambavaluga. Kohus leiab, et G.S selgitused alkoholi tarvitamise kohta on ennastõigustavad, sest indikaatorvahendi näidud on sellised, mis ei kinnita tema sõnu, et ta on natukene õlut tarvitanud või šokolaadikommi söönud. G.S on kohtuistungil ja seletustes korduvalt kinnitanud, et on teadlik, et tal on kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et G.S on taas katseajal tahtlikult ja pidevalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. G.S on ise öelnud mõlemal kohtuistungil, et alkoholiga tal mingit probleemi ei ole, kui tööle saaks, siis oleks kõik korras. Samas on kohtuistungitel selgunud G.S ja kriminaalhooldusametniku seletuste põhjal, et G.S on ka töövestlusele ning töötukassasse läinud joobes või jääknähtudega. Kohus leiab, et see asjaolu näitab selgelt, et G.S on probleeme 5 1-13-4190 alkoholiga, ta ei ole võtnud vastutust enda käitumise eest, sest on ilmselge, et alkoholi tarvitamise tunnustega töövestlusele ilmumine on asjaolu, mis ei võimalda isikul tööd leida. Kuna G.S oli valmis ise vabatahtlikult minema ravile ja käima toetava tegevusena AA -rühmas, siis kohus sellised kohustused talle ka 17.10.2013 kohtumäärusega määras, et isik tegeleks tal oleva alkoholisõltuvusega. Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et G.S ei ole asunud tegelema alkoholiprobleemiga, vaid tarvitab alkoholi edasi. Nüüdseks on selgunud, et G.S ei ole kahe kuu jooksul jõudnud arsti juurde. Kuigi 15.11 kohtuistungil G.S kinnitas, et peale seda, kui saab oktoobri lõpus toimetulekutoetuse kätte, laseb teha alkoholivastase süsti, ei ole ta seda siiani teinud. Ja seda hoolimata sellest, et kriminaalhooldusametnik broneeris talle arsti juurde aja. Määratud ajal G.S arsti juurde ei ilmunud. G.S põhjendab mitteilmumist sellega, et kuna eelmine päev oli alkoholi tarvitanud, aga teadis, et eelnevalt peab vähemalt nädala kaine olema, siis ei läinudki. Kuna telefon oli kadunud, ei saanud ka helistada. Kriminaalhooldusametnikuga leppisid kokku, et broneerib ise aja arsti juurde. Kord peale seda käis arsti ukse taga, kuid järjekord oli liiga pikk, ei jäänud ootama. 16.12 kohtuistungil kinnitas, et võib kasvõi samal päeval süsti ära teha, kui arst ta vastu võtaks. Kohus leiab, et G.S käitumine ja arsti juurde mitteminemise põhjendused näitavad, et G.S ei ole tegelikult soovi seoses alkoholiprobleemiga arsti juurde minna. G.S teadis, et selleks, et talle saaks teha alkoholivastase süsti, peab ta eelnevalt teatud perioodi kaine olema, kuid hoolimata sellest tarvitas ta visiidile eelneval päeval alkoholi. Samuti näitab tema suhtumist arsti juurde mitteilmumine – kohus leiab, et telefoni kaotamine ei ole mõjuv põhjus arsti juurde mitteilmumiseks. Haapsalu linn on niivõrd väike, et arsti juurde minemine ei nõua mingit lisakulu – see asub G.S kodust 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Selle asemel veetis G.S aega Saue õlleks, mis asub haiglast vaid 5 minuti jalutuskäigu kaugusel. Ja kuigi G.S lubas ise endale arsti juurde aja broneerida, ei ole ta seda siiani teinud, vaid on hoopis jätkanud alkoholi tarvitamist. G.S lubadus 16.12 kohtuistungil, et võib koheselt süsti ära teha, on taas üks tühipaljas jutt, et pääseda vastutusest oma tegude eest. Samuti ei ole G.S täitnud kohustust käia regulaarselt AA-rühmas. G.S on olnud võimalus käia AA-rühmas vähemalt seitsmel korral, kuid ta on sinna jõudunud vaid ühel korral. AA-rühmas mittekäimise põhjendused on erinevad – küll on meelest läinud, siis on jõudnud liiga hilja, siis on olnud just samal ajal vaja aidata sugulast töödes jne. Kohus leiab, et olukorras, kus G.S ei käi tööl ja on kurtnud, et alkoholi tarvitab ka igavusest, siis on G.S poolt nimetatud põhjused AA-rüma mittejõudemise kohta ennastõigustavad. G.S ei ole esitanud kohtule mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei ole AA-rühmas käinud ja on sellega tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et G.S on tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt määrtaud kohustusi – mitte tarvitada alkoholi, pöörduda spetsialisti poole ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks ning osaleda regulaarselt AA rühmas. Kaitsja leidis, et ei ole põhjust vangistust täitmisele pöörata, kuna see ei ole kohane meede isiku puhul, kellel on alkoholisõltuvus, vangistusega seda probleemi ei lahenda. Kohus nõustub kaitsjaga, et vangistus ei ole ravi alkoholisõltuvusele. Samas ei nõustu kohus, et alkoholisõltlase puhul ei ole alust karistuse täitmisele pööramiseks, kui isik tahtlikult rikub talle kohtulahenditega katseajaks määratud kohustusi. Kohus leiab, et G.S suhtes on kasutatud erinevaid kriminaalhoolduse võimalusi, et ta hakkaks probleemiga tegelema. Selge on see, et päevapealt ei saagi muutusi nõuda, kuid kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus isik, vaatamata korduvatele lubadustele ja arvamusele, et alkoholi mittetarvitamine pole tema jaoks mingi probleem, on oma käitumisega näidanud vastupidist. G.S kandis katseaja alguses šokivangistust ja kriminaalhooldusametnik kinnitas, et peale seda oli märgata käitumise muutumist, kuid mitte kauaks. Samuti ei ole püsivaid positiivseid tagajärgi kaasa toonud sotsiaalprogrammi läbimine. Seetõttu oli ilmne, et G.S vajab sõltuvusega tegelemiseks spetsialisti abi. G.S on vabatahtlikult 6 1-13-4190 endale sellise kohustuse võtnud, millise kohustuse on kohus talle ka määranud. Vaatamata eelkirjeldatule ei ole G.S spetsialisti juurde jõudnud. Samuti ei ole ta regulaarselt käinud AArühmas, mis ilmselgelt oleks toetav tegevus. G.S on ju kohtuistungil ise kinnitanud, et kunagi ta on AA-rühmas käinud ja sealt abi saanud. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus G.S ei ole hoolimata oma nõusolekust spetsialisti juurde läinud, AA-rühmas ei käi, vaid jätkab alkoholitarvitamist.
lg 2 p 5 sätestab, et kohus saab isikule panna kohustuse alluda ettenähtud ravile ainult siis kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, et selle seadusesätte loogikast lähtudes ei saa isikut sundida ravile minema, ravile minekuks peab olema tema vaba tahe. Kuigi G.S on kinnitanud ka kohtuistungil korduvalt, et ta on nõus ravile minema, siis tema teod seda ei kinnita. Kohus nõustub kriminaalhooldaja hinnanguga katseajale, et G.S puhul ei ole tegemist isikuga, kelle puhul saaks öelda, et isik ise püüab muutusi oma tegudega kaasa tuua, vaid toimunud on tagasilangus, sest alkoholi tarvitamine on muutnud üha sagedasemaks ja isik leiab igakordselt õigustuse – seletades, et tarvitas vaid pisut õlut või sõi šokolaadikomme. Kohtuotsuse kohaselt on G.S alkoholijoobes olles muutunud kaaskodanike suhtes vägivaldseks. Arvestades just G.S isikut, on esmatähtis, et ta ei tarvitaks alkoholi, vaid seeläbi oleks võimalik tagada karistuse eesmärk, et G.S käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi kuritegusid. Kuna ei šokivangistus ega katsejaks määratud kohustused ei ole suutnud muuta G.S käitumismustrit, ta ei ole hakanud alkoholiprobleemiga isegi tegelema, siis tuleb tõdeda, et tõepoolest käesolevaks hetkeks on kriminaalhoolduse võimalused ammendunud, isiku käitumismustrit ei ole suudetud muuta, mistõttu tuleb G.S-ile kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele pöörata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja G.S-ile Pärnu Maakohtu 06.05.2013 kohtuotsusega nr 1-13-4190 mõistetud 6-kuulise vangistuse tingimisi kohaldama jätmine tuleb tühistada ja 6-kuuline vangistus tuleb täitmisele pöörata. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale P.Rajavere G.S kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu 72 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.