1-13-4190 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4190 Täitmiskohtunik Istungisekretär Kaitsja Erakorraline ett

§ 121

järgi ja karistas vangistusega 7 kuud.

§ 74

lg 2 alusel määras kohus, et mõistetud vangitusest tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jättis kohus G.S suhtes 6-kuuse vangistuse tingimuslikult kohaldamata 24-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras G.S kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume .

Katseaeg algas 6.05.2012. 13.06.2013 kohtumäärusega kohus rahuldas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotluse ja

§ 74

lg 4, § 75 lg 2 p 8 alusel määras G.S-ile katsejaks täiendava kohustuse – osaleda "Eluviistreeningu" sotsiaalprogrammis tähtajaga 01.10.2013. Kohustus määrati tulenevalt sellest, et G.S oli rikkunud kontrollnõuet - ei ilmunud registreerimisele ja ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. 17.10.2013 kohtumäärusega kohus rahuldas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotluse ja

§ 74

lg 4, § 75 lg 2 p 5 lg 4 alusel määras G.S-ile katsejaks täiendavad kohustused – pöörduda * juurde tähtajaga 01.11.2013 ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks ning katseajal regulaarselt osaleda Anonüümsete Alkohoolikute Haapsalu Sotsiaalmaja tugirühmas. Kohustus määrati tulenevalt sellest, et G.S ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 05.11.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. G.S võeti arvele 27.05.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, olles süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.05.2013

§ 121tunnustel.

G.S-ile määrati kohtu poolt kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. G.S suhtes on katseajal seoses kohustuse rikkumisega koostatud kaks erakorralist ettekannet: 1) Pärnu Maakohtu 13.06.2013 kohtumääruse alusel määrati isikule täiendav lisakohustus - osaleda sotsiaalprogrammis " Eluviistreening" tähtajaga 01.10.

1. Antud kohustus on G.S täidetud. 2) Pärnu Maakohtu 17.10.2013 kohtumääruse alusel määrati isikule tema enda poolt soovitud täiendavad lisakohustused pöörduda * juurde tähtajaga 01.11.2013 ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks ning katseajal regulaarselt osaleda Anonüümsete Alkohoolikute Haapsalu Sotsiaalmaja tugirühmas. Rikkumise faktid: 1)18.10.2013 viibis G.S viibis 22.55 ajal Haapsalu linnas Posti 41 juures tänaval, olles tarvitanud eelnevalt alkoholi. Indikaatorvahendi näit 0,72 mg / l kohta väljahingatavas õhus ( lisa 1) 2) 26.10.2013 viibis G.S Posti 41 juures Haapsalu linnas kell 00.56, kust toimetati Haapsalu politseijaoskonda alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. Indikaatorvahendi näit 1,04 mg/l kohta väljahingatavas õhus ( lisa 2) 3)27.10.2013 viibis G.S Tallinna mnt 1 juures Haapsalu linnas kell 03.
2. Indikaatorvahendi näit 1,11 mg/l kohta väljahingatavas õhus ( lisa 3) 4)30.10.2013 tulles registreerimisele tuvastati G.S indikaatorvahendi abil alkoholijoove. Näit 0,240 mg / l kohta väljahingatavas õhus. 5)G.S soovis 04.10.2013 kirjalikus avalduses võtta endale täiendava lisakohustuse katseajal regulaarselt osaleda Anonüümsete Alkohoolikute Haapsalu Sotsiaalmaja tugirühmas, kuid 2 1-13-4190 kontrollimise tulemusel ei ole G.S antud tugirühmas kordagi käinud, kuigi võimalused olid 05.10.2013; 12.10.2013; 19.10.2013, 26.10.
3. Mittekäimist tugirühmas tunnistab ka G.S ise. 6)G.S soovis 04.10.2013 kirjalikus avalduses võtta endale täiendava lisakohustuse pöörduda dr Leinsalu poole enda alkoholi probleemiga. Haapsalu Linnavalitusest sai isik toimetulekutoetust 22.10.2013, mille järgselt oli G.S rahaliselt võimalik pöörduda vastuvõtule, varsemalt lubas arsti vastuvõtule aja registreerida. 30.11.2013 seisuga *juurde aega ei ole registreerinud ega ka vastuvõtul käinud. 7)Karistusregistri andmetel on G.S karistatud väärteokorras 29.10.2013 AS § 70 alusel (otsuse number: 2570,13,003142/1) 80 eurose rahatrahviga. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST G.S kirjutas seletuskirja 30.10.2013, et neil päevadel kui politsei ta kinni pidas oli tarvitanud veidi õlut, kuigi teab, et ei tohi õlut pruukida. AA-rühmas ei ole käinud, kuna unustas kohale minna. * juures jäi käimata kuna puudus visiidi raha. Täna s.o 30.10.2013 olid registreerimisel jääknähud 0,240 mg/l kohta, oli eile õlut joonud (lisa 5). KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Registreerimisnõuetest on G.S katseajal kinnipidanud, kuigi on näha suhtumise muutust viimases perioodis, sest viimasele registreerimisele ilmus alkoholi tarvitanuna ja väitis, et tema ei ole joonud. Indikaatorvahendi näidu (0,240 mg/l kohata) vastu ei vaielnud enam ja küsis vaid kas ta saunas käies ei tohi ka enam õlut tarvitada. G.S ise soovis võtta endale katseajaks toetavaid kohustusi ja antud avalduse kirjutas 04.10.2013, kuid mida täitma ei ole asunud vaid on hoopis sagenenud alkoholi tarvitamise episoodid. Katseaja kulg on näidanud, et isikul on tõsiseid alkoholi kuritarvitamise probleeme, isiku normi mõiste alkoholi tarvitamisest on piisavalt häirunud, isik tajub kiiresti kuidas mingit olukorda enda kasuks pöörata või mõne probleemi lahendamist on võimalik kaugustesse lükata. Samas igapäevaelu näitab, et oma käitumisse isik reaalselt muutusi ei taha teha või ei piisa sisemist ressurssi muutuste tegemiseks. Varasemas katseaja perioodis tõi kantud šokivangistus motivatsiooni ja muutumise tahte isiku käitumisse ja ta suutis oma käitumist mingi ajaperioodi ka kontrollida. Kriminaalhoolduses saab siiski toetada neid isikuid ja anda korduvalt võimalusi, kes ise tahavad muutust ja astuvad ka mingeid samme muutuste suunas, kuid antud isiku puhul on ühekordsed libastumised muutunud hoopis püsivaks tagasilanguseks. *hinnang isiku ravivõimaluste ja vajaduste suhtes puudub, kuna isik ei ole pöördunud erialaspetsialisti poole katseajal, kuid katseaja kulgu arvestades võib öelda, et isik ei suuda iseseisvalt kontrollida enda joomiskäitumist. Kriminaalhoolduse ressursid on ennast ammendanud, sest tegemist ei ole kinnise asutusega kus saaks tagada isiku kaine olemist ja teda 24 h jälgides. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele Kriminaalhooldusaluse G.S poolne järjepidev kohtu määratud kohustuste rikkumine on sagenenud, samuti ei täida isik ise võetud toetavaid kohustusi ja hetke olukorda arvestades ei näe kriminaalhooldaja muud võimalust kui taotleda kriminaalhooldusalusele G.S-ile Pärnu Maakohtu poolt 06.05.2013 mõistetud reaalse vabaduskaotusliku karistus täitmisele pööramist. Kohtuistung 15.11.2013 G.S andis 15.11.2013 kohtuistungil ütlusi, et alkoholiprobleem on olnud terve katseaja jooksul, kui vanglast tuli, tööd ei olnud, oli igav ja oli stress. Töö aitaks, siis ei tarvitaks alkoholi. Aga tööl käimiseks on vaja autot. Siis ei ole alkohol probleem, kui tööle saab. Sotsiaalprogramm kulges väga hästi. AA-rühmas ükskord ei läinud, sest avastas selle liiga hilja, teine kord kui läks, siis oli see juba kinni. 10 aastat tagasi on ka AA-rühmas käinud, siis see aitas. Vahepeal 5 aastat üldse ei joonud, siis käis tööl ka. Kuskil kaks aastat tagasi kui töötuks jäi, siis töötukassa poolt käis puulaeva ühingus tööd tegemas. On nõus tööotsijana aktiivsemalt käituma. 3 1-13-4190 Ju peab midagi leidma, et alkoholi ei tarvitaks, ei taha vangi minna. On nõus täiendava lisakohustusega, et läheb alkoholivastasele ravile enda kulul,
4. või
5. kuupäeval saab toimetulekutoetust, siis on võimalik see raha kõrvale panna. Saab aru, et peab kaks nädalat olema täiesti kaine. Kriminaalhooldusametnik leidis kohtuistungil, et kohtuistungi võiks edasi lükata, et G.S saaks tegudega näidata, et muutumine paremuse poole toimub. Peale novembrikuu toimetulekutoetuse kättesaamist oleks võimalik teha alkoholivastane süst arsti juures, kuid enne seda ta peab kaks nädalat kaine olema. Samuti lubas kriminaalhooldaja ühendust võtta töötukassaga, et seal rääkida G.S tööotsimistest. On G.S-ile korduvalt selgitanud, et kui tarvitab alkoholi ja käib jääknähtudega või joobes töövestlustel või töötukassas, siis ei ole lootustki tööd leida. Kaitsja leidis kohtustungil, et kohtuistung tuleks edasi lükata, et G.S saaks näidata, et ta soovib probleemiga tegeleda. 16.12.2013 kohtuistung Kohtuistungil andis kriminaalhooldusametnik teada, et vahepealsel perioodil on G.S registreerimas käinud kolm korda, aga kohtunud on rohkem. 26.11 on G.S-ile politsei poolt tehtud alkoholi tarvitamise kohta indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Leppisid süsti tegemise aja 27.
6. Süsti olid tegemas psühhiaater ja tema, G.S kohale ei ilmunud. Läks peale haiglast tulekut Saue õllekasse, kus oli G.S, kes ütles, et eelmine päev oli tarvitanud alkoholi ja sellepärast ei tulnud. Tahtis, et järgmise süsti panemise aja lepib ta ise kokku. 10.
7. kirjutas G.S seletuskirja, et käis * ukse taga, aga seal oli liiga pikk järjekord. Nägi G.S Saue õllekas alkoholi joomas 09.
8. Aga nädal peab olema kaine, et saaks teha süsti. G.S on telefoni ära kaotanud, temaga telefonitsi ühendust ei saa, aga määratud ajal on alati kohale ilmunud. Töötukassas on ** tema juhtumikorraldaja, seal on G.S käinud ka jääknähtudega, viies kohas on käinud töövestlusel, ühte kohta läks purjusolekus või jääknähtudega. Seda teatas tööandja. Tööpraktikal on see aasta käinud ja töötukassal töötupraktika võib saabuda esimesel poolaastal. Töötukassa poolt võimalusi tööle rakendada koheselt ei ole. AA rühmas on ta käinud alates 04.10 ühe korra. 16.12.2013 kohtuistungil selgitas G.S, et oleks veel ühte kohta tööle saanud, aga sinna oleks olnud autot vaja. Helistasin sinna - Taebla vald Tagavere küla. Igalt poolt töökohtadest ei ole saanud vastuseid. Sealt kalakombinaadist ei saanud vastust, sealt Morobelist. On rääkinud telefoni teel, vestlusel igal pool ei ole käinud. Järelnähud olid ja siis käis Linpetis töövestlusel. Muidugi tegi valesti. AA rühma käis - tahtis see laupäev ka minna. Pole meeles enam, millal käis. Kolm nädalat tagasi. Peale eelmist kohtuistungit käis. AA- s on käinud ühel korral ja ühe korra jäi hiljaks, siis oli lõppenud juba. Oli ühel nädalavahetusel sugulast abistada töö asjus ja siis ei saanud minna. Ei jõudnud kella neljaks kohale, muidu oleks hea meelega käinud. See laupäev ju tahtis minna, aga valvur ei lasknud sisse. Ei tea, miks sisse ei lastud, mingi uus valvur oli seal. Ütles, et tahab AA rühma minna, valvur ütles, et on purjus, et on imeliku näoga. Ei olnud purjus, ei oska öelda, kas olid jääknähud. Ei ole alkoholi vahepeal tarvitanud. 09.12 tarvitas alkoholi. Kotas telefoni ära ja ei saanud helistada. Ei saanud magada, hammas valutas ja siis võttis alkoholi. Tead is, et p eab nädal enne seda kaine olema. Üks rattatuli ei põlenud ja siis peeti kinni ja kontrolliti ka ja oli natukene õlu pruukinud. Oleks läinud ka Leinsalu juurde, aga kaotas telefoni ära. Tahtis helistada. Minna ei tahtnud sellepärast, et oli lkoholi joonud. On küll tahe seda süsti teha. Võib kasvõi täna Leinsalu juures ära käia kui vastu võetakse. Kriminaalhooldusametnik leidis, et katseaeg on G.S puhul kestnud 7 kuud, millest ühe kuu on ta šokivangistuses viibinud. Alkoholiprobleem on kõige tõsisem probleem katseaja kulgemises. On proovitud kriminaalhoolduse erinevaid ressursse, kuid ei ole suudetud tekitada isikus isiklikku tahet muuta suhtumisi, arusaamu alkoholi tarvitamisse. G.S ei ole kordagi öelnud, et ta tahab seda süsti teha, ta ütleb, et ta peab seda tegema. Ei ole näinud tahet. See on alkoholismi tunnus, et sisemine tahe puudub. Ei saa olla nädal aega kõrval, et teha süst. Kriminaalhoolduse ressursid on 4 1-13-4190 nüüdseks ära kasutatud. On nõus, et ta peab selle alkoholismivastase ravi tegema, aga siis ta peab kaine olema. Peale šokivangistuse kandmist püsis ta tükk aega kaine. Taotleb vabaduskaotusliku karistuse täitmisele pööramist. Kaitsja leidis , et kriminaalhooldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. See on ebaadekvaatne meede, kui inimene on alkohoolik, siis vangistuse täitmisele pööramine ei ravi teda terveks. Jah, tal puudub sisemine tahe ja sund alkoholi tarvitamisest hoiduda, sest ta on alkohoolik. Peaks kasutama kõiki võimalusi, et mõjutada teda panema ampull või teha süsti. Kohtu seisukoht

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. G.S on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 06.05.2013 kohtuotsusega

§ 121järgi.

Kohtuotsuse järgi on G.S ära kandnud nn 1-kuulise šokivangistuse. G.S poolt on ära kandmata 6-kuuline vangistus. G.S on 6-kuulise vangistuse kandmiselt vabastatud

§ 74lg 1, 3 alusel 2aastase katseajaga.

Katseaeg on kestnud 7 ja pool kuud, millest ühe kuu on G.S viibinud vangistuses. 05.11.2013 esitas kriminaalhooldaja kohtule juba kolmanda erakorralise ettekande G.S suhtes seoses sellega, et G.S on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega on kohus G.S-ile 13.06.2013 kohtumäärusega määranud kohustuse osaleda „Eluviisitreerningu“ sotsiaalprogrammis. Selle kohustuse on G.S täitnud, kriminaalhooldusametniku sõnade kohaselt täitis ta talle programmi raames antud ülesanded kohusetundlikult. Samuti seoses alkoholi tarvitamise keel rikkumisega määras kohus 17.10.2013 kohtumäärusega G.S-ile kohustuseks pöörduda alkoholiprobleemiga arsti poole hiljemalt 01.11.2013 ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks ja osaleda regulaarselt AA rühmas. 05.11.2013 erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et G.S on taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei ole täitnud talle 17.10.2013 kohtumäärusega pandud kohustusi. Kohtule esitatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidega, politsei teatisega, kriminaalhooldaja ütlustega ja G.S enda seletustega on tõendamist leidnud, et G.S on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi peale 17.10.2013 täiendavate kohustuste panemist 18.10 (näit 0,72 mg/l), 26.10 (näit 1,04 mg/l), 27.10 (näit 1,11 mg/l), 30.10 (näit 0,24 mg/l), 05.11 (näit 1,20 mg/l), 13.11 (näit 1,26 mg/l), 26.11 (näit 0,83 mg/l), 09.12 – seega kahe kuu jooksul kaheksal korral. G.S on ise kirjalikes seletustes ja ka kohtuistungi öelnud, et tarvitas natukene õlut. 05.11.2013 indikaatorvahendi kasutamise protokollile on G.S omakäeliselt kirjutanud – ma sõin šokolaad komme, alkoholi ma tarvitanud ei olnud. Samuti põhjendas kohtuistungil alkoholi tarvitamist hambavaluga. Kohus leiab, et G.S selgitused alkoholi tarvitamise kohta on ennastõigustavad, sest indikaatorvahendi näidud on sellised, mis ei kinnita tema sõnu, et ta on natukene õlut tarvitanud või šokolaadikommi söönud. G.S on kohtuistungil ja seletustes korduvalt kinnitanud, et on teadlik, et tal on kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et G.S on taas katseajal tahtlikult ja pidevalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. G.S on ise öelnud mõlemal kohtuistungil, et alkoholiga tal mingit probleemi ei ole, kui tööle saaks, siis oleks kõik korras. Samas on kohtuistungitel selgunud G.S ja kriminaalhooldusametniku seletuste põhjal, et G.S on ka töövestlusele ning töötukassasse läinud joobes või jääknähtudega. Kohus leiab, et see asjaolu näitab selgelt, et G.S on probleeme 5 1-13-4190 alkoholiga, ta ei ole võtnud vastutust enda käitumise eest, sest on ilmselge, et alkoholi tarvitamise tunnustega töövestlusele ilmumine on asjaolu, mis ei võimalda isikul tööd leida. Kuna G.S oli valmis ise vabatahtlikult minema ravile ja käima toetava tegevusena AA -rühmas, siis kohus sellised kohustused talle ka 17.10.2013 kohtumäärusega määras, et isik tegeleks tal oleva alkoholisõltuvusega. Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et G.S ei ole asunud tegelema alkoholiprobleemiga, vaid tarvitab alkoholi edasi. Nüüdseks on selgunud, et G.S ei ole kahe kuu jooksul jõudnud arsti juurde. Kuigi 15.11 kohtuistungil G.S kinnitas, et peale seda, kui saab oktoobri lõpus toimetulekutoetuse kätte, laseb teha alkoholivastase süsti, ei ole ta seda siiani teinud. Ja seda hoolimata sellest, et kriminaalhooldusametnik broneeris talle arsti juurde aja. Määratud ajal G.S arsti juurde ei ilmunud. G.S põhjendab mitteilmumist sellega, et kuna eelmine päev oli alkoholi tarvitanud, aga teadis, et eelnevalt peab vähemalt nädala kaine olema, siis ei läinudki. Kuna telefon oli kadunud, ei saanud ka helistada. Kriminaalhooldusametnikuga leppisid kokku, et broneerib ise aja arsti juurde. Kord peale seda käis arsti ukse taga, kuid järjekord oli liiga pikk, ei jäänud ootama. 16.12 kohtuistungil kinnitas, et võib kasvõi samal päeval süsti ära teha, kui arst ta vastu võtaks. Kohus leiab, et G.S käitumine ja arsti juurde mitteminemise põhjendused näitavad, et G.S ei ole tegelikult soovi seoses alkoholiprobleemiga arsti juurde minna. G.S teadis, et selleks, et talle saaks teha alkoholivastase süsti, peab ta eelnevalt teatud perioodi kaine olema, kuid hoolimata sellest tarvitas ta visiidile eelneval päeval alkoholi. Samuti näitab tema suhtumist arsti juurde mitteilmumine – kohus leiab, et telefoni kaotamine ei ole mõjuv põhjus arsti juurde mitteilmumiseks. Haapsalu linn on niivõrd väike, et arsti juurde minemine ei nõua mingit lisakulu – see asub G.S kodust 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Selle asemel veetis G.S aega Saue õlleks, mis asub haiglast vaid 5 minuti jalutuskäigu kaugusel. Ja kuigi G.S lubas ise endale arsti juurde aja broneerida, ei ole ta seda siiani teinud, vaid on hoopis jätkanud alkoholi tarvitamist. G.S lubadus 16.12 kohtuistungil, et võib koheselt süsti ära teha, on taas üks tühipaljas jutt, et pääseda vastutusest oma tegude eest. Samuti ei ole G.S täitnud kohustust käia regulaarselt AA-rühmas. G.S on olnud võimalus käia AA-rühmas vähemalt seitsmel korral, kuid ta on sinna jõudunud vaid ühel korral. AA-rühmas mittekäimise põhjendused on erinevad – küll on meelest läinud, siis on jõudnud liiga hilja, siis on olnud just samal ajal vaja aidata sugulast töödes jne. Kohus leiab, et olukorras, kus G.S ei käi tööl ja on kurtnud, et alkoholi tarvitab ka igavusest, siis on G.S poolt nimetatud põhjused AA-rüma mittejõudemise kohta ennastõigustavad. G.S ei ole esitanud kohtule mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei ole AA-rühmas käinud ja on sellega tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et G.S on tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt määrtaud kohustusi – mitte tarvitada alkoholi, pöörduda spetsialisti poole ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks ning osaleda regulaarselt AA rühmas. Kaitsja leidis, et ei ole põhjust vangistust täitmisele pöörata, kuna see ei ole kohane meede isiku puhul, kellel on alkoholisõltuvus, vangistusega seda probleemi ei lahenda. Kohus nõustub kaitsjaga, et vangistus ei ole ravi alkoholisõltuvusele. Samas ei nõustu kohus, et alkoholisõltlase puhul ei ole alust karistuse täitmisele pööramiseks, kui isik tahtlikult rikub talle kohtulahenditega katseajaks määratud kohustusi. Kohus leiab, et G.S suhtes on kasutatud erinevaid kriminaalhoolduse võimalusi, et ta hakkaks probleemiga tegelema. Selge on see, et päevapealt ei saagi muutusi nõuda, kuid kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus isik, vaatamata korduvatele lubadustele ja arvamusele, et alkoholi mittetarvitamine pole tema jaoks mingi probleem, on oma käitumisega näidanud vastupidist. G.S kandis katseaja alguses šokivangistust ja kriminaalhooldusametnik kinnitas, et peale seda oli märgata käitumise muutumist, kuid mitte kauaks. Samuti ei ole püsivaid positiivseid tagajärgi kaasa toonud sotsiaalprogrammi läbimine. Seetõttu oli ilmne, et G.S vajab sõltuvusega tegelemiseks spetsialisti abi. G.S on vabatahtlikult 6 1-13-4190 endale sellise kohustuse võtnud, millise kohustuse on kohus talle ka määranud. Vaatamata eelkirjeldatule ei ole G.S spetsialisti juurde jõudnud. Samuti ei ole ta regulaarselt käinud AArühmas, mis ilmselgelt oleks toetav tegevus. G.S on ju kohtuistungil ise kinnitanud, et kunagi ta on AA-rühmas käinud ja sealt abi saanud. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus G.S ei ole hoolimata oma nõusolekust spetsialisti juurde läinud, AA-rühmas ei käi, vaid jätkab alkoholitarvitamist.

§ 75

lg 2 p 5 sätestab, et kohus saab isikule panna kohustuse alluda ettenähtud ravile ainult siis kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, et selle seadusesätte loogikast lähtudes ei saa isikut sundida ravile minema, ravile minekuks peab olema tema vaba tahe. Kuigi G.S on kinnitanud ka kohtuistungil korduvalt, et ta on nõus ravile minema, siis tema teod seda ei kinnita. Kohus nõustub kriminaalhooldaja hinnanguga katseajale, et G.S puhul ei ole tegemist isikuga, kelle puhul saaks öelda, et isik ise püüab muutusi oma tegudega kaasa tuua, vaid toimunud on tagasilangus, sest alkoholi tarvitamine on muutnud üha sagedasemaks ja isik leiab igakordselt õigustuse – seletades, et tarvitas vaid pisut õlut või sõi šokolaadikomme. Kohtuotsuse kohaselt on G.S alkoholijoobes olles muutunud kaaskodanike suhtes vägivaldseks. Arvestades just G.S isikut, on esmatähtis, et ta ei tarvitaks alkoholi, vaid seeläbi oleks võimalik tagada karistuse eesmärk, et G.S käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi kuritegusid. Kuna ei šokivangistus ega katsejaks määratud kohustused ei ole suutnud muuta G.S käitumismustrit, ta ei ole hakanud alkoholiprobleemiga isegi tegelema, siis tuleb tõdeda, et tõepoolest käesolevaks hetkeks on kriminaalhoolduse võimalused ammendunud, isiku käitumismustrit ei ole suudetud muuta, mistõttu tuleb G.S-ile kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele pöörata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja G.S-ile Pärnu Maakohtu 06.05.2013 kohtuotsusega nr 1-13-4190 mõistetud 6-kuulise vangistuse tingimisi kohaldama jätmine tuleb tühistada ja 6-kuuline vangistus tuleb täitmisele pöörata. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale P.Rajavere G.S kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu 72 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 7