KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2013, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-13-2661 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Väärteoasi M.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 19.04.2013 otsusele väärteoasjas nr 2590,13,001018 Menetlusalane isik M.U, isikukood xxx, xxxx Esindaja Vandeadvokaat Kristiina Lee Politseija Piirivalveameti Ida korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond Aulis Vahula Kohtuväline menetleja Esindaja Prefektuuri RESOLUTSIOON:
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 19.04.2013 otsus väärteoasjas nr 2590,13,
- ja teha uus otsus.
- Süüdi tunnistada M.U LS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.
- Mõista Eesti Vabariigilt M.U kasuks välja 360 eurot menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. 1 VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud
- Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 19.04.2013 otsusega karistati M.U liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 140 trahviühikut, s.o 560 eurot. Otsuse kohaselt pani M.U väärteo toime 12.03.2013 F. R. Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere, juhtides mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Otsusest nähtuvalt rikkus M.U LS § 90 lg 1 p-d 1 ja
- Otsuse kohaselt loeti väärteo toimepanemise tõendatuks tunnistaja Andrei Kisseljovi ülekuulamise protokolli, videosalvestise ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid.
- M.U esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja 19.04.2013 otsuse ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Kaebuse kohaselt sätestab VTMS § 87, et väärteoasja arutatakse üksnes menetlusaluse isiku suhtes ning väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebuses, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-16-09, leitakse, et kui kohus tuvastaks, et väärtegu on toime pandud muul ajal või kohas, kui väärteoprotokollis kirjeldatud ning jätaks kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, väljuks ta väärteoprotokolli piiridest, milline kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kaebuse kohaselt on v äärteoprotokollis M.U-le ette heidetud Kreutzwaldi tn 5a suunas liikumist, ent väärtootuses on heidetud ette väärteo toimepanemist Kreutzwaldi tn 5a kohapeal. Seega on väärteoprotokoll ja väärteootsus omavahel vastuolus ja on rikutud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasjas tema suhtes arutatakse. Kaebuses leitakse, et isiku viibimine mingis kohas ja sinna poole liikumine on omavahel üksteist täielikult välistavad ning mõlemad ei saa olla samal ajal õiged. Seega on arusaamatu, milline on kohtuvälise menetleja arvates väärteo toimepanemise koht. Kuivõrd väärteoprotokollist väärteootsuse tegemisel väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses ning kohtul puudub võimalus saata väärteoasja uueks arutamiseks kohtuvälisele menetlejale, palutakse kaebuses lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Kaebuses leitakse, et M.U ei juhtinud väärteootsuses märgitud ajal mootorsõidukit olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteotoimikus sisalduvad tunnistaja A. Kisseljovi ütlused ei ole lubatav tõend. Kaebuses märgitakse, et menetleja ei olnud vaidlustatava väärteootsuse tegemise ajaks vastavat tunnistaja ülekuulamise protokolli allkirjastanud, samuti on arusaamatu, kuidas jõudis väärteoasja materjalide juurde CD-plaat videosalvestisega ning kuivõrd väärteootsuse tegemise ajal puudus menetleja allkiri selle kohta, et CD-plaat jõudis asja materjalide juurde tunnistaja A . Kisseljovi kaudu, ei ole teabele tuginemine lubatav. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas ja mille alusel üldse vastav videosalvestis sattus Rakvere politseijaoskonna IT-spetsialisti käest A. Kisseljovi kui Rakvere politseijaoskonnaga mitteseotud ametiisiku valdusesse. Kaebuses märgitakse, et 12.03.2013, mil M.U talle etteheidetava väärteo väidetavalt toime pani, ei olnud ta LS § 201 lg 2 esimeses alternatiivis kirjeldatud erisubjekt, s.o isik, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Ainus käesoleva väärteoasja toimikus sisalduv juhtimiselt 2 kõrvaldamise otsus on tehtud 20.03.2013, s.t oluliselt pärast kõnealuse väärteo väidetavat toimepanemist. Seega ei saanud menetlusalune isik talle etteheidetava teo ajal olla juhtimiselt kõrvaldatud ja M.U karistamine 12.03.2013 väidetavalt toime pandud väärteo eest LS § 201 lg 2 järgi ei ole võimalik.
- Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja 19.04.2013 otsuse muutmata jätmist. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Tõendeid ei ole kogutud viisil, mis riivaks menetlusaluse isiku õigusi. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Vastuses märgitakse, et väärteoprotokolli ja väärteootsuse pinnalt on arusaadav, millise väärteo toimepanemist M.U-le ette heidetakse, seega on tagatud ka VTMS § 19 lg 1 p-s 1 nimetatud õigus teada, millist väärtegu tema suhtes menetletakse. Väärteomenetlusõigust ei ole oluliselt rikutud VTMS § 150 lg 1 mõistes. Vastuses leitakse, et M.U iseloomustab ka asjaolu, et ta jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. 13.04.2013 juhtis ta Sadama tn 25, Tallinnas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellisest käitumisest saab järeldada, et tegu on tema püsivalt hoolimatu ja vastutustundetu käitumismustriga liikluses ja ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest.
- 24.09.2013 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma kirjalikes dokumentides esitatud seisukohtade juurde. Lisaks kaebuses toodule märkis kaebuse esitaja, et väärteotoimikus olevat salvestist ei saa tõendina kasutada, kuivõrd see ei vasta VTMS § 31 lg-s 11 sätestatud nõuetele. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et toimikus olev 20.03.2013 otsus menetlusaluse isiku juhtimiselt kõrvaldamise kohta ei ole käesolevas vaidluses asjakohane ja menetleja ei saa esitada M.U juhtimiselt kõrvaldamise otsust, mis oleks kehtinud menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise ajal. Kohtuotsuse põhjendused
- Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja A. Jõe tegi 19.04.2013 otsuse M.U kohta, milles M.U-le heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Otsuses leitakse, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p-d 1 ja 3 ja tema tegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 2 järgi. 3 LS § 90 lg 1 p-d 1 ja 3 sätestavad, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1); kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Asjas kogutud materjalidest nähtuvalt ei ole tõendatud, et väärteo toimepanemise ajal M.U poolt oli olemas kehtiv otsus menetlusaluse isiku sõiduauto juhtimiselt kõrvaldamise kohta. Väärteotoimikus sisaldub 20.03.2013 otsus M.U juhtimiselt kõrvaldamise kohta, mis ei tõenda, et menetlusalune isik oli kõrvaldatud juhtimiselt talle etteheidetava väärteo toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja tunnistas kohtuistungil, et tema käsutuses ei ole M.U juhtimiselt kõrvaldamise otsust, mis oleks kehtinud menetlusalusele isikule süüksarvatava teo toimepanemise ajal. Kohtul endal ei ole võimalik nimetatud puudus kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus vaidlustatud 19.04.2013 kohtuvälise menetleja otsuse M.U karistamises LS § 201 lg 2 järgi.
- Järgnevalt kontrollib kohus, kas menetlusaluse isiku käitumine võib vastata mõnele teisele väärteokoosseisu tunnustele. Kuna väärteomenetluse seadustik ei reguleeri teo ümberkvalifitseerimist kohtu poolt, tuleb VTMS §-st 2 juhindudes kohaldada kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud regulatsiooni. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 268 lg 6 kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. VTMS §-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 61 lg-st 2 tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et asjas on tõendatud, et menetlusalune isik pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.t juhtis mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Poolte vahel puudus vaidlus, et menetlusalusel isikul ei olnud talle etteheidetava väärteo toimepanemise ajal sõiduauto juhtimisõigust. Asjaolu, et M.U juhtis sõidukit on tõendatud kohtuistungil tunnistaja A. Kisseljovi antud ütlustega ja videosalvestisega. A. Kisseljovi ütlustest nähtub, et tema, seistes Rakvere politseimaja peasisekäigu juures, nägi, kuidas parklasse sõitis sõiduauto xxxx, mille roolis oli M.U. Tunnistaja ei ole menetlusaluse isikuga varem kohtunud, kuid kuna ta viib läbi menetlust M.U kriminaalasjas ja nägi menetlusaluse isiku pilte, siis tundis ta ära sõidukit juhtinud isikus M.U . Hiljem küsis politseijaoskonna tehnikult turvakaamera videosalvestise, seda vaadates tundis samuti ära M.U, juhtimas sõiduautot xxxx politseimaja parklasse ja parklas parkimiskohta otsides. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistaja A. Kisseljovi ütlused ja videosalvestis on lubamatud tõendid. Kohtu hinnangul ei saa A. Kisseljovi käsitleda tõendiallikana VTMS § 313 mõistes, kuna tema ei viinud väärteomenetlust läbi ja ei koostanud väärteoprotokolli. Samuti ei laiene A. Kisseljovile KrMS § 66 lg-st 2 tulenev tunnistajana väärteoasjas osalemise piirang, kuna tema ei menetlenud M.U väärtegu. Seega vastab A. Kisseljov KrMS § 66 lg-s 1 sätestatud tunnistaja nõuetele ja tema ütlused on lubatud tõend mitte ainult menetluse läbiviimist puudutavas osas, vaid ka tõendamiseseme asjaolude osas. 4 Asjaolu, et tunnistaja on ilmutanud aktiivsust väärteomenetluses tõendite kogumisel ei sea kahtluse alla tema ütluste usaldusväärsust ega tee tema ütlusi lubamatuks tõendiks. Kohus on seisukohal, et väärteotoimikus olev videosalvestis vastab VTMS § 31 lg 11 toodud iseseisva tõendi nõuetele – salvestis on seotud käesoleva väärteoasjaga; salvestiselt nähtub selle tegemise aeg; vaidlust ei ole selles, et salvestis oli tehtud politseihoonele paigaldatud turvakaamega ja salvestis sisaldab väärteoasja lahendamise olulisi asjaolusid. Asjaolu, et väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis M.U sõidukit Kreutzwaldi 5a suunas, väärteotsuses seevastu märgitakse, et väärtegu pandi toime F. R. Kreutzwaldi tn 5a ei saa kohtu hinnangul lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Väärteo toimepanemise koht on piisavalt individualiseeritav ja nimetatud väärteoprotokollis ja väärteootsuses esinev erinevus ei riku isiku õigust teada, millist väärtegu tema suhtes arutatakse. Aadressil F.R.Kreutzwaldi 5a on hoone milles asub muuhulgas ka Rakvere Politseijaoskond, hoone tänavapoolsel küljel on parkla. Tunnistaja on näinud M.U juhtimas mootorsõidukit hoone ees asuvasse parklasse ja hiljem ka parklas. Eeltoodust nähtuvalt ei ole väärteoprotokollis ja väärteootsuses kasutatud formuleeringud omavahel vastuolus või eksitavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.U rikkus oma tegevusega LS § 90 lg 1 p-i 1 ja realiseeris LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu. LS § 201 lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtu hinnangul pani M.U väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. M.U puhul ei esine süüd välistavad ning karistust raskendavad või kergendavad asjaolud. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 ühikut või aresti. Kohus leiab, et T. Krisenthal pani toime koosseisupärase, õigusvastase teo ja on selle toimepanemises süüdi. Arvestades väärteo tehiolusid, M.U süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda tuleb karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras.
- M.U esitas taotluse jätta tema poolt kantud menetluskulud summas 720 eurot Eesti Vabariigi kanda. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega rahuldas kohus sisuliselt osaliselt M.U kaebuse, siis on põhjendatud jätta pool M.U menetluskuludest riigi ja pool tema enda kanda. Kohus mõistab KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel Eesti Vabarigilt M.U kasuks välja 360 eurot menetluskulude katteks. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp 5