4-12-2704/11

Väärteoasi nr 4- 12-2704 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus 11 oktoober 2012 Jõhvi kohtumajas 4-12-2704 Eeva Levina Väärteoasi N.D, kaebus Ida Prefektuuri 24.05.2012 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,12,002393, millega temale KarS § 262 alusel määrati rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, 60 eurot . Kaebuse esitaja N.D, ik xxx, xxx Kohtuväline menetleja Juhan Reisi Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskond Sekretär , tõlk Kaitsja Ingrid Koddo , Olga Nõmmemees Andrei Metvejev Juhindudes VTMS §-dest 132 p 1, 134, 135 kohus Otsustas: Jätta muutmata Ida Prefektuuri 24.05.2012 otsus nr 2440,12,002393 N.D karistamises KarS § 262 järgi. N.D kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel. Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise korral on kohtuotsus kohtus tutvumiseks kättesaadav 05 novembril 2012 . Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedpangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220125136425 Asjaolud xxx koostati Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Jxxx xxx kella xxx”, kus skandaalitses ja solvas Zxxxa Vxxx ning väljendas ennast alaealiste laste 1 juuresolekul ebasündsalt. Märkusele lõpetada ei reageerinud. Oma tegevusega rikkus avalikku korda ja isikute rahu. Väärteprotokolliga N.D on tutvunud, kuid rikkumisega nõus ei olnud. Protokolli kohaselt tõendavad väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku enda ütlused, tunnistjate ütlused, kohtumäärus . Antud väärteoprotokolli alusel oli Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna xxx piirkonnavanem Jxxx Rxx võtnud väärteoasjas nr 2440,12,002393 vastu otsuse, millega tunnistas N.D süüdi KarS § 262 järgi ning mõistis talle karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, see on 60 eurot. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud N.D ütlustega selle kohta, et ta soovitas lasteaia töötajal minna kirikusse ja panna küünal, kuid lasteaia töötaja pidas seda tema usku puudutavaks solvavaks ütluseks. Tõenditeks on otsuse kohaselt veel ZxxxVxxx ja N.D Txxxa ütlused. Antud otsuse peale esitas N.D kaebuse, milles palub otsuse tühistada ja väärteo menetluse lõpetada . Kaebaja leidis, et A.tsvetkovi ei ole kunagi tunnistajana üle kuulatud, seega tema ülekuulamise protokoll on tõendina lubamatu, samuti peab ta Z. Vixxxo ütlusi ebausaldusväärseteks, sest see tunnistaja suhtus N.D-sse vaenulikult ning ei ole arvestatud seda, et just Z.Vxxxo alustas konflikti. Konflikt Z.Vxxx ja ja N.D vahel tekkis lasteaia riietusruumis, kus konflikti ajal ei olnud teisi isikuid peale N.D ja xxx Kohtuväline menetleja on jätnud üle kuulamata ka N.D Txxx, kellega N.D suhtles. Kaebaja leiab, et ei ole tuvastatud, millega objektiivselt rikuti avalikku korda. Ta leiab, et N.D fraasid ” Kas see on teie asi ?” ja ” Minge kirikusse ja pange küünal” ei moodusta avaliku korra rikkumist. Kohtus tuvastatud asjaolud Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuses toodud asjaolude juurde. Ta selgitas, et tema abielu on lahutatud ja tema endine naine takistab tal pojaga kokkusaamisi, seepärast käib ta lasteaias poega vaatamas. Kasvatajad küsivad, et miks ta käib ja seda lapse juuresolekul. Sellel päeval mille kohta koostati protokoll tuli ta lasteaeda kella 11 paiku , kui lapsed olid väljas jalutamas. Ta läks koos lapsega rühma tagasi, lapsed läksid sööma, tema ootas garderoobis. Tema juurde tuli Z.Vixxx ja ütles, et lapsed söövad ja lähevad magama, et kas ta hakkab koos nendega magama. Ütles, et kardab tema endist abikaasat ning oli ärritunud selle peale, et ta seal käib. Tema aga ootas garderoobis poega, tuli juhataja ja küsis, mis juhtus, tema selgitas ja juhataja ütles, et esitab tema peale kaebuse ja kutsub politsei. Tema käib lasteaias, sest tal muud võimalust oma pojaga kohtumiseks ei ole. Kohtumääruse kohaselt on tal õigus viia laps lasteaiast kolmapäeval ja reedel kell 16.30 ja viia Vxxx Tsxxx juurde , kuid nendel päevadel lapse ema lihtsalt ei vii last lasteaeda. Ta on küsimuse lahendamise andnud kohtusse, kuid lahendit veel ei ole ja ei olnud ka aprillis. Tunnistaja ZxxxVxxx ütluste kohaselt oli ta alati häiritud kui N.D viibis lasteaias rühma ruumides, see segab tema tööd. Sellele olid tähelepanu pööranud nii teiste laste vanemad kui arst, sest nad ju ei tea, et see on lapse isa. 10 aprillil jäi N.D kauemaks kui tavaliselt. Lapsed läksid juba sööma ja valmistusid magama minema. N.D ootas riietusruumis. Tunnistaja küsis tema käest tõepoolest, et kas ta jääb ka magamise ajaks. N.D aga hakkas teda solvama ja ütles, et mine pane omale küünal kirikusse. Tema kutsus metoodiku, sest pidas antud väljendit enda suhtes ähvardavaks ja 2 solvavaks. Uks rühma ja garderoobi vahel oli lahti, osa lapsei veel sõi, osa valmistus magama minekuks. Tema ärritus N.D sõnadest sedavõrd, et ei suutnud enam korralikult lastega suhelda, lapsed aga tunnetavad kohe, kui kasvataja on ärritunud. Tunnistaja teab, et lapse isa ja ema abielu on lahutatud ja lapsega kohtumiste kohta on välja antud kohtumäärus ja ta teab, mis on määruses kirjas, millal lapse isa tohib lapsega kohtuda. Sellest, et N.D käib pidevalt lasteaias, on juttu olnud ka lapse emaga, kes ei ole sellega rahul ning lapse ema on kirjutanud juhatajale avalduse, et nad keelaksid isal lapse juurde tuleku päeval kella 11-12 paiku. Konflikti nägi Gxxx, Tšxxxa tuli hiljem. Tunnistaja A.Txxx sõnade kohaselt hoidja kutsus teda sel päeval rühma. Kui ta kohale läks, siis kasvataja seisis uksel ja ruumis oli lapse isa. Tema sai aru, et midagi oli toimunud. Vxxxo oli ärritunud. Selgitas, et tema protestile isa ütles, et mine pane endale kirikusse küünal. Kasvataja töö oli peale seda väga häiritud, sest ta pidas enda suhtes solvavaks N.D sõnu. Varem on olnud juttu vanematega, et lahendagu oma pereprobleemid väljaspool lasteaeda. Lasteaiale on olukord häiriv, sest nad peavad neid jälgima ja see on neile liigne koormus. Nad peavad olema pidevalt valvel, sest last ära viia lasteaiast võib vaid ema ja lapsega kohtumisi väljaspool määratud aega ema ei soovi. Tunnistaja N.Gxxx väljakutsumisest kohtuistungile pooled loobusid, sest tunnistaja viibib lapsehoolduspuhkusel ega ole pikka aega kättesaadav. Kohtuväline menetleja palus jätta otsuse jõusse , sest konflikt toimus ooteruumis, kus oli võimalus seda kuulda ka lastel. Kasvataja on lastele autoriteet ning laste juuresolekul ei oleks tohtinud konflikti tekkida. Kuna kasvataja oli peale seda häiritud ning tema töö oli häiritud, siis seda tuleb lugeda avaliku korra rikkumiseks. Kaitsja Andrei Matvejevi sõnul tuleb lähtuda Perekonaseadusest, mis sätestab vanemate võrdse õiguse lapsega suhtlemisel. Sisekorra eeskirjas on kirjas, et vanemad võivad asuda lasteaia territooriumil ja suhelda oma lapsega. Konflikt tekkis kahe isiku vahel ja lapsed ei viibinud seal juures. Teised isikud konflikti kaasatud ei olnud. N.D tegevuses puuduvad avaliku korra rikkumise süüteo tunnused. Uurimine ei ole olnud erapooletu. Kohtu järeldused Kohus asub seisukohale, et tegmist on avaliku kohaga . Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmadatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra rikkumise toimepanemise võimalikkust on kohtupraktikas mööndud ka isiku töökohas, vaatamata sellele, et õigusrikkumise ajal ei viibi seal kolmandaid isikuid. / Riigikohtu otsus 3-1-1-134-96) Antud juhul oli selleks kohaks lasteaia laste riietusruum, mille uks oli avatud lasteaia rühmaruumi, kus viibisid lapsed, kelle oli võimalik kuulda ja näha riietusruumis toimuvat. Juurdepääs antud kohale oli ka hoidja N.Gvxxxl, kes viibis juures ja tema kutsel tuli sinna ka tunnistaj N.D Avalik korra all tuleb mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas. Objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Rahu rikkumine eeldab personifitseeritud isiku olemasolu. Antud juhul oli selleks isikuks kasvataja Z.xxx 3 Rahu rikkumise all tuleb mõista ka lugupidamatuse väljendamist, sealhulgas verbaalset ( Riigikohtu otsus 3-1-1-07) . Heade tavade kohaselt on oma lapse kasvataja lasteaias või õpetaja koolis lapsele autoriteediks ning lapsevanem peab igati hoiduma tema autoriteeti kõigutamast ning ei tohi lubada endale sellise isikuga konflikti laskumast ega tema suhtes ebasoovitavaid väljendeid kasutamast, seda olukorras, kus riideruumi uks oli lahti ning lastel oli võimalus konflikti jälgida ja kuulda. Seega väljendit ” mine kirikusse ja pane endale küünal ” on tõepoolest heade tavadega suhtlemisnorme ületav väljend, sest sellise tegevuse soovitamine ei tulenenud normaalse viiska suhtlemise raamidest . Z.Vixxx tundis end sellisest väljendusest olevat solvatud ning pidas seda ähvardavaks, sest küünal pannakse teatud juhtudel millegi negatiivse ärahoidmiseks. Tema sõnade kohaselt oli tema töö lastega häiritud ja seda kinnitas ka tunnistaja Txxx Vastavalt Viru Maakohtu määrusele 17 juunist 2010 nr 2-09-70454 lapse- MxxxTsxxxi , sünd. xxx , elukohaks VixxxTxxx elukoht. Kostjal N.D on õigus ja võimalus kolmapäeval võtta laps lasteaiast xxx ja viia hageja VxxxTxxx elukohta tagasi kell 20.00. Kostja N.D võtab üle nädala reedeti lapse Mxxx Txxx lasteaiast enda juurde ja viib Vxxx Txxx elukohta tagasi pühapäeval kell 18.00. Juhul kui pooltel graafiku täitmisel tekib takistus või muutmise vajadus, teatavad pooled üksteisele sellest ööpäev ette, tl 26-28. Asjaolu, et Vxxxa Tsxxxx ei täitnud antud graafikut, ei anna N.D-le õigust oma perekonflikti segada lasteaeda. Lapse ema on teinud lasteaiale avalduse, et N.D ei lubataks selleks mitte ette nähtud aegadel lapsega kohtuma ning lapse vanemate poolsest konfliktist teadlikud lasteaia töötajad olid arusaadavalt taolisest olukorrast häiritud ning pidasid neid tugevdatud tähelepanu all. Vastavalt antud lasteaias välja töötatud vanemate õigustest ja kohustustest, millised olid tutvumiseks ka üles riputuatud ning tutvustatud igaaastasel lastevanemate koosolekul , p 6 järgi vanemate lahutuse korral võib last lasteaeda tuua ja viia vaid selleks juriidiliselt pädev lapsevanem. Selleks oli kohtumääruse kohaselt aga Vxxx Txxx . Sellest tulenevalt on arusaadav lasteaia töötajate , esmajärjekorras antud rühma kasvataja Z.Vixxx töö häirimine N.D lasteaias viibimisega. Ülaltoodu alusel jätab kohus Ida Prefektuuri 24.05.2012 otsuse nr 2440 ,12,002393 muutmata ning N.D kaebuse rahuldamata. ( allkirjastatud digitaalselt ) Kohtunik Eeva Levina 4