) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja L.H, ik XXX, Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada L.H kuriteos
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, so 50x25.40=1270 (üks tuhat kakssada seitsekümmend) eurot riigituludesse. 2.
sätete alusel määrata rahalise karistuse tasumine L.H’ i poolt ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme) kuud, so. 1270.10= 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot kuus. Igakuine makse teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Esimene makse teostada hiljemalt 30.01.2013.a.
Prokuröri poolt kohtus L.H’ ile nõutud karistus :
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, so 25.40x50=1270.-( üks tuhat kakssada seitsekümmend) eurot riigituludesse.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga kümme kuud, s.o. 1270:10=127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30ks kuupäevaks. Süüdistatav L.H andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Võimalusel palub vähendada menetluskulusid. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab L.H süüdi kuriteos
järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.
lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.
lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 EUR. Kuna L.H päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt on 25.40 eurot, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäärana 25.40 EUR-i (tl.17). Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, milline tõkend kohtuotsuse kuulutamisel kuulub tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. Kohus määrab KrMS § 180 lg3 alusel sundraha M. Aasa poolt tasumisele ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. L.H-le määratud kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks 95,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. L.H on varem kriminaalkorras karistamata isik, väärteokaristatust ei oma. L.H on oma süüd tunnistanud ja väljendanud siirast kahetsust toimepandu üle. Eeltoodu alusel saab tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata heaks. L.H küll töötab, kui samas ei ole tema töötasu eriti suur, mis annab alust kohtule järelduseks, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõud. L.H-lt on juba riigituludesse välja mõistetud menetluskuluna sundraha. 3 Kriminaalasi nr 1-12-9958 Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.