1-10-7644/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7644 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.T (N.T) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.T kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot (sh käibemaks 9,60 eurot) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt N.T-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista N.T-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest, 57,60 eurot riigituludesse.
7. N.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „N.T 1-10-7644 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud N.T mõisteti Viru Maakohtu 08.04.2011 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti 30.01.2008 otsusega mõistetud karistus 3 kuud 8 päeva kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati maha ärakantud karistus. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 08.04.2011 ja lõpp 30.12.
9. Viru Maakohtu 02.11.2012 määrusega jäeti N.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus märkis, et N.T on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud ning ta viibib vangistuses kolmandat korda. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetaval kaks distsiplinaarkaristust. Maakohus leidis, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub maakohtu hinnangul, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Maakohus tõi välja, et vangla esitatud materjalidest nähtub, et N.T on probleeme alkoholisõltuvusega ning osa kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes. Maakohus leidis, et kuna isik ei tunnista probleemi olemasolu ja ei ole seega motiveeritud probleemist vabanema, on oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda võib ta viia uute kuritegude toimepanemiseni. Maakohus märkis, et kinnipeetaval on vabanedes küll olemas elu- ja töökoht ning vangla toetab isiku vabastamist enne tähtaega, kuid need tema vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Maakohut hinnangul ei ole N.T suutnud vaatamata talle korduvalt antud võimalustele õiguskuulekalt käituda. Sellest tulenevalt ei pidanud maakohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu oleks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Ühtlasi pidas maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leidis, et N.T puhul selliseid asjaolusid ei esine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu N.T kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja N.T vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ühe aastase katseajaga. Määruskaebuse kohaselt on N.T vangistuses ligi aasta käitunud õiguskuulekalt, tal ei ole vangistuse ajal ilmnenud vaenulikke hoiakuid ja tema suhtumine ametnikesse on olnud korrektne. Vangla iseloomustuse kohaselt on N.T poolt uue kuriteo toimepanemise -2 - tõenäosus madal ning vangla toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud rahuldav ja viimasel ajal paranenud, ta on otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise ja lõpetada suhtlemise kuritegelike sõpradega. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud ja muutnud. Kaitsja hinnangul kinnitavad N.T käitumine ning arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest ja positiivsetest asjaoludest seda, et teda on vangistus positiivselt mõjutanud. Kaitsja märgib, et vanglast vabanemisel on N.T elu- ja töötingimused väga head, tema vanematel on kõigi mugavustega korralikult sisustatud korter, millel kommunaalvõlgnevused puuduvad, ning vanemad on nõus poega vabanedes moraalselt ja materiaalselt toetama ja teda enda juurde elama võtma. Kaitsja hinnangul ei saa süüdimõistetule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Määruskaebuse kohaselt on N.T vabaduses töötanud XXXX, XXXX ja XXXX. Samuti on tal võimalik tööle asuda autoremondiga tegelevasse OÜ-sse K, kuhu tuttav on lubanud teda tööle võtta. Kaitsja leiab, et varasem töökogemus ja tuttava abi töökoha saamisel võimaldab tal reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda elatamiseks ja võlgade tasumiseks. Kaitsja leiab, et N.T edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks katseaja kohaldamist koos käitumiskontrollinõuetega. Kaitsja on kindel, et N.T on motiveeritud läbima katseaega positiivselt, tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekalt käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et N.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on ühtlasi seisukohal, et maakohus on N.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
11. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning isiku vabastamine on kooskõlas ka üldpreventiivsete eesmärkidega. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et N.T isik, käitumine karistuse kandmise ajal ja teda vabanemisel eesootavad tingimused õigustaksid tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus peab küll tunnustusväärseks, et N.T on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, tegelenud oma käitumise ja hoiakute muutmisega, otsinud vabanemise puhuks töökoha, soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ning tal on vabanedes elukoht ja lähedaste toetus, kuid on seisukohal, et N.T varasem elukäik, reegleid rikkuv käitumine karistuse kandmise ajal ja toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda praegu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
12. Ringkonnakohus märgib, et ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemisel ei saa lähtuda vaid süüdimõistetu lubadustest ja teda vabanemisel eesootavatest tingimustest, vaid tuleb arvesse võtta N.T käitumist nii enne vangistust kui ka vangistuse ajal. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad N.T korduv kriminaalkorras karistatus, toimepandud kuritegude raskenemine ning tema poolt toimepandud raske esimese astme -3 - kuritegu, s.o röövimine, sellele, et varasemalt mõistetud karistused ei ole talle mõju avaldanud. Ringkonnakohus ei ole seetõttu sarnaselt maakohtuga veendunud, et N.T suudaks seekord edaspidi õiguskuulekalt elada, katseaja tingimusi täita ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et N.T ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda tema karistatusest, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt, et arvestades N.T poolt toimepandud kuriteo – röövimise – raskust ning tema kuuel korral kriminaalkorras karistatust, riivaks tema ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistamise üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega.
13. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuses esitatud seisukohaga, et N.T käitumine on vangistuse jooksul olnud õiguskuulekas. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad N.T kaks praegu kehtivat distsiplinaarkaristust sellele, et positiivsed muutused tema käitumises ei ole veel jõudnud püsivaks muutuda. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetul tuleks pikema aja jooksul vangla sisekorrast kinni pidades näidata, et ta on enda käitumist stabiilselt muutnud, kuna isiku käitumisel vangistuse ajal on tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline kaal.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N.T tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
15. N.T kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt N.T-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o kolm pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat L. Nirgile advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 57,60 eurot (sh käibemaks 9,60 eurot) N.T-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu N.T-lt välja. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -4 - Paavo Randma