Obsah (5)

§ 66§ 2§ 56§ 57§ 47

Väärteoasi nr 4-12-3662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. novembril 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-3662 Kohtunik Loretta Pikma kirjali

§ 66võimaldada rahatrahvi tasumine ositi.

I.A tasuda rahatrahv 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220125196106 ja selgitus „I.A 4-12-3662 rahatrahv“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.07.2012 otsusega väärteoasjas nr 2440,12,004813 I.A´le Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel määrati rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, s.o. 340.00 eurot. Otsuse kohaselt 25.06.2012 kell 07.30 menetlusalune isik I.A, Kohtla valas IdaVirumaal, Tallinn - Narva mnt 158 km-l juhtis mootorsõidukit ning tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000- nr 80-005392 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,25 +/0,05 mg/L, lõplik mõõtetulemus 0,20 mg/L. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem kui Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäär. Antud teoga rikkus juht Liiklusseadus § 69 lg 5 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi. Karistust kergendav asjaolu - tunnistab tehtut ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega KAEBUS I.A esitas Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri 16.07.2012 otsusele väärteoasjas nr 2440,12,

1. Esitatud kaebuses palub I.A tühistada ülalmainitud otsus karistuse määra osas. I.A karistati 85 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Käesoleval ajal tal puuduvad eelnevad liiklusrikkumised ja ta on seadusekuulelik kodanik. Isik töötab xxx xxx, ja tema palk on xxx eurot. Käesoleval ajal on tal lõplikult välja maksmata eluasemelaen Sampo pangale ja krediidilaen SEB pangale. Isiku ülalpidamisel on 2 alaealist last, xxx. Isiku abikaasa keskmine palk on xxx euro ringis. Palub mitte karistada teda sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Samuti palub tal võimaldada tasuda rahatrahv osade kaupa. I.A on nõus kaebuse lahendamisega kirjaliku menetluse käigus ja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Palub menetluse käigus läbi vaadata järgmised dokumendid, mis on lisatud kaebusele:
2. Tõend sissetuleku kohta töökohast xxx.
3. Laenulepingu saldokinnitus AS SEB pangast.
4. Teatis eluasemelepingu kohta Danske Bank AS Kesti filiaalist.
5. Abielutunnistus.
6. Tõend abikaasa xxx õpingute kohta xxx.
7. Abikaasa xxx palgatingimused xxx.
8. Ülalpeetavate laste sünnitunnisused.
9. xxx büroo otsus tütre xxx xxx ja xxx kohta. Kohtuvälisele menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, ning esitab kohtule kirjalikult oma seisukoha. 16.07.2012 Ida Prefektuuri otsusega I.A on karistatud Liiklusseadus § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340.00 eurot. Kohtuväline menetleja seisukohast on tegemist pigem leebe kui karmi karistusega. Karistuse suurus ja raskus on vastavuses teoga. Otsuse vastuvõtmisel oli arvestatud kõikide asjaoludega, nii teo tõsidusega, isiku kahetsusega tehtu üle, kui ka isiku majandusliku seisukorraga ja lähtudes nendest asjaoludest oli vastu võetud otsus, mis on kooskõlas seadusega ning ka vastavuses teoga. Tegemist on siiski raske liiklusalase õigusrikkumisega millesse ei saa kergekäeliselt suhtuda. Isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis kui tema tavapärane ja normaalne tajumisvõime on häiritud. Seda oleks pidanud isik ka juba ise enne sõiduki juhtima asumist tajuma ja seega loobuma kavatsetust. Lisaohu põhjustamine liikluses on lubamatu tegevus ja üldjuhul 2 karistatakse ka karmimalt s.o juhtimisõiguse äravõtmisega. Tegemist on teoga mis on toime pandud tahtlikult ning see asjaolu iseloomustab toimepanijat, ükskõiksust teiste seadusekuulekate liiklejate suhtes. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel piirdunud üksnes rahalise karistusega. Arvesse võeti asjaolu, et isikul puuduvad eelnevad õigusrikkumised ja isik on koheselt ka eksimust tunnistanud s. t oma veast aru saanud. Arvestati tema materiaalset olukorda – sissetulekut, et ühekordselt rahatrahvi tasumine on isikule raskendatud ja seega võimaldas menetleja oma otsuses määratud rahatrahvi ositi tasumist 6 kuulise tähtaja vältel. Lähtudes eelpool nimetatud asjaoludest jääb kohtuväline menetleja oma otsuse juurde ja palub kohtul jätta isiku kaebus rahuldamata. Tegemist on karistusega, mis vastab teo tõsidusele ja mõjutab edaspidi isikut mitte toime panema uusi õigusrikkumisi. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et I.A kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada Ida Prefektuuri 16.07.2012 otsus osaliselt, rahatrahvi määra osas.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS

1. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1). Liiklusseaduse § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus hindas kogutud tõendeid: 25.06.2012 väärteoprotokollist AB1226963 (t lk 5) nähtub, et 25.06.2012 kell 07.30 Ida-Virumaa Kohtla valla Tallinn-Narva mnt 158 km-l I.A juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx ning tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000- nr 80-005392 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,25 +/- 0,05 mg/L, lõplik mõõtetulemus 0,20 mg/L. 3 Kohus leiab, et juhi organismis tuvastati alkoholi rohkem kui Liiklusseadus §69 lg 5 lubatud piirmäär. Tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi ja isikul tuvastatud alkoholisisaldus on LS § 224 lg 1 täheldatud minimaalmääras. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud, rikkumisega nõus, mille kohta andis allkirja. 25.06.2012 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (t lk 6) nähtub, et I.A tarvitas eelneval päeval alkoholi, aga hommikul tundis ennast hästi ja seepärast sõitis hommikul tööle ega kahelund, et võiks olla joobes. Vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele (t lk 8) 25.06.2012 alates 07.40 I.A kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuna oli alust arvata, et ta on joobeseisundis. Kohus hindab tõepäraseks lisaks tõendusliku alkomeetri tuvastatud näidu ka tunnistaja Indrek Saluvee ülekuulamise protokollis (t lk 9) antud ütlused, et ta osales abipolitseinikuna 25.06.2012 kell 07.30 politseioperatsioonil „kõik puhuvad“ Tallinn-Narva mnt 158-l km-l, kontrollis rohelist sõiduautot xxx, mille juhil näitas alkomeeter alkoholijoovet. Edastas teate operatsiooni juhile ja andis sõidukijuhi talle üle. Antud juhul Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud I.A poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (t lk 6) ja tunnistaja Indrek Saluvee ütlustega ( t lk 9) selle kohta, et menetlusalune isik oli 25.06.2012 kella kell 07.30 oli joobeseisundis. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (t lk 7) kinnitab, et 25.06.2012 kell 07.30 I.A tuvastati alkoholi joove. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem – 0,20 mg/l. Liiklusteaduse § 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem Liiklusseaduse § 224 lg 1 on sätestatud juhi vastutus mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et I.A rikkus Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäära, millega pani toime Liiklusseadus § 224 lg 1 sätestatud süütegu. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Menetlusalune isik tunnistab rikkumise kvalifikatsiooni. Vaidluse esemeks on karistusena määratud rahatrahvi suurus. Kohus leiab, et väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest, sest alkoholi tarvitamine toimus eelmisel õhtul ja isiku normaalne enesetunne lubas kahelda võimaliku joobe olemasolus. Menetlusalusele isikule I.A-le on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 224 lg 1 alusel määratud karistuseks rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses s.o 340 eurot, mis on üle sanktsiooni keskmise määra ja ligilähedane maksimummäärale (LS § 224 lg 1 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). 4 Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on tehtu tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Peale seda kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et otsuse vastuvõtmisel arvestas menetlusaluse isiku poolt esitatud avaldust. Nimetatud avalduse (t lk 10) kohaselt menetlusalune isik palus mitte määrata talle suurimat võimalikku karistust. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr ei ole küllaldaselt põhjendatud ja kohtule esitatud täiendavatele tõenditele tuginedes esinevad alused karistuse kergendamiseks. VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. Karistusregistri andmetel kaebuse esitaja ei ole karistusregistrisse kantud, seega puuduvad tal varasemad karistused, isik kahetseb toimepandut ja on juhtunust õppust võtnud. Peale seda menetlusalune isik on esitanud kohtule tõendid oma pere koosseisu ja sissetuleku kohta, mida palub arvestada karistuse määra otsustamisel. Pere sissetulekuid ja perel lasuvaid makskohustusi arvesse võttes on alust arvestada, et käesoleva kohtuotsusega süüdlasele määratud täiendavad rahalised koormised on I.A-le piisavaks piiranguks, et edaspidi hoiduda liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest, et mitte laiendada temale kohaldatud meetmete mõju oma perele. Kohus arvestab I.A sissetulekut ja seda, et tema ülalpidamisel on 2 alaealist last, xxx

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu.

Vastavalt

§ 57

lg 2 karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. I.A on rikkumist tunnistanud nii väärteoprotokollis kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ning kohtule esitatud kaebuses kahetseb tehtut , mida võib käsitleda kergendavate asjaoludena.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus esinevad karistust kergendavad asjaolud on võimalik määrata isikule karistus sanktsiooni keskmise määra lähedases ulatuses, vähendades kohtuvälise 5 menetleja poolt määratud karistust, mis oleks proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 134, § 135 kohus tühistab osaliselt Ida Prefektuuri 16.07.2012 otsuse väärteoasjas nr 2440,12,004813, millega I.A-le Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 85 eurot, ja teeb uue otsuse raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusalune isik on taotlenud määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohtuväline menetleja on oma otsuses määranud rahatrahvi tasumine ositi 6 kuulise tahtaja jooksul.

§ 66

lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 6