Toimik nr 1-06-3359 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.novembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-06-3359 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.D (K.D) tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.11.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu K.D, isikukood: xxx, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta K.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.05.2006 otsusega KarS § 113 järgi ning karistatud KarS § 68 lg 1 alusel 8 aasta 3 kuu 20 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 26.05.2006 ja lõpp 15.09.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.11.2012. Kinnipidamisasutusest K.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud kutseharidussüsteemis ühe aastase elektriku eriala ja sotsiaalprogrammis „xxx“ ja xxx. Kinnipeetav on töötanud xxx puidutsehhis ja majandustöödel sise- ja välikoristajana. Isiku viimaseks aadressiks vabaduses oli xxx. Kinnipeetava pöördumisel xxx poole on tal võimalus elama asuda nimetatud sotsiaalmajja. Isikul on lõpetamata keskharidus. Vabaduses on töötanud 1
(4)motoristina, katlakütjana, elektrimontöörina, müüriladujana. Enne vangistust oli töötu kuid tegeles juhutöödega. Kinnipeetava sõnul on tal võimalik asuda tööle xxx-sse, kuid garantiikiri puudub. xxx andmetel on seisuga 08.10.2012 tasumata võlanõudeid 59,61 euro ulatuses. Vabanemisfondi on hoiustatud 870 eurot. Kinnipeetav on vanglas kokku viibinud ligi 20 aastat ning selle aja jooksul on tekkinud palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Kinnipeetav viibib vanglast 7. Korda, on korduvalt karistatud väärtegude eest, millest võib arvata, et tal on riskiv ja hoolimatu elustiil. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, samuti on teda korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel. Üldiselt on isik rahulik aga arvestades tema kuritegu võib alkoholijoobes käituda vägivaldselt. Kriminaalhooldusele määratud varasemalt ühel korral, kriminaalhooldus kulges probleemselt, takistavaks asjaoluks oli isiku alkoholilembus ning selle mitte tunnistamine ning antud probleemi tõttu pidev kontrollnõuete rikkumine. Kolm kuud peale kriminaalhoolduse lõppemist sooritas raske isikuvastase kuriteo. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik jätkab oma vana eluviisi. Ohustatud on peamiselt kinnipeetavale tuttavad isikud, kellega koos alkoholi tarvitatakse. Oht seisneb vägivalla kasutamises teiste isikute suhtes ning oht on kõige tõenäolisem olukorras, kui alkoholijoobes olles tekkib kinnipeetaval tüli teiste isikutega. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Vangla toetab isiku vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval peale vanglast vabanemist võimalus elama asuda sotsiaalmajja xxx , kuid selleks peab ta pöörduma Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole. Kinnipeetaval on mõningad töökogemused ehitusvaldkonnas. Väidetavalt töötanud elektrimontöörina. Kinnipeetava sõnul on tal võimalik asuda tööle xxx, kuid garantiikiri puudub. Isiku poolt toimepandud kuriteod on enamasti varavastased, kahel korral on toime pannud isikuvastase kuriteo, viimane kuritegu isikuvastane. Kriminaalhooldusele oli määratud ühel korral. Kriminaalhooldus kulges probleemselt, takistavaks asjaoluks oli K.D alkoholilembus ning selle mitte tunnistamine ning antud probleemi tõttu pidev kontrollnõuete rikkumine. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et K.D muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat ja sõltuvusaineteta vaba elu. K.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta K.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Isikut on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, käesoleval ajal kannab karistust raske esimese astme isikuvastase kuriteo eest, millest järeldub, et tema suhtes varem kohaldatud karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetavat korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, omab hetkel 4 kehtivat karistust, mis viitab sellele, et ta ei ole ilmselgelt isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Vabanemise korral puudub isikul sotsiaalselt toetav võrgustik. Prokurör leiab, et K.D vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole õigustatud ega kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et K.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2
(4)käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat toime pannud varavastaseid kuritegusid, muuhulgas röövimise ja raske isikuvastase kuriteo, tapmise katse. Isik on olnud ühel korral aastatel 2003-2005 kriminaalhoolduse all, kriminaalhooldus kulges probleemselt kuna tema alkoholilembuse tõttu esinesid pidevad kontrollnõuete rikkumised. IdaViru Maakohtu 08.12.2003 kohtuotsusega määratud katseaeg lõppes 08.06.
- Uue I astme raske isikuvastase kuriteo, teise inimese tapmise pani toime juba 16.09.2005, s.o 3 kuud ja 8 päeva peale katseaja lõppu. Viru Maakohtu 2605.2006 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 20-23) on näha, et K.D ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud sõnavahetuses lõi kannatanut noaga kaks korda selga ja ühe korra vasakule kiirupiirkonda, tekitades kannatanule vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasaku kopsu vigastuse ja sellele järgneva massiivse sisemise verejooksu ning šoki, vasakule poole seljale ja vasakule poole kiirupiirkonda mitteläbivad torke- lõikehaavad, milliste vigastuste tagajärjel kannatanu suri. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 6-9) on näha, et K.D on väärteokorras 3 korral karistatud, nendest 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus K.D puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on varasemalt 5 korral distsiplinaarkorras karistatud, viimane kord jaanuar
- Karistused on kustunud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav vangistuse jooksul on läbinud sotsiaalprogrammi „xxx“ ja töötanud väljaspool vanglat xxx-s lihttöölisena ning xxx puidutsehhis. Samas on läbinud kutseharidussüsteemis üheaastase elektriku eriala. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 06.06.
- Vabanedes on K.D võimalus elama asuda sotsiaalmajja Põhja allee 9 Kohtla-Järve, kuid selleks peab ta pöörduma Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas alkoholi. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades K.D poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske isikuvastane kuritegu, tapmine), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas röövimine ja 2 korral raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest esimesel korral tapmise katse, teisel korral teise inimese tapmine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kontrollnõuete rikkumine, korduvad väärteod AS § 70 alusel) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elukoht) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseaeg kulges probleemselt kuna tema alkoholilembuse tõttu esinesid pidevad kontrollnõuete rikkumised. Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral karistatud isik, kes on juba seitsmel korral vanglakaristust kandnud ja ühel korral käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd 3
(4)kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba kriminaalhoolduse all, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas kuritegelikku elu pannes toime uue raske 1. astme isikuvastase kuriteo. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei süüdismõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerumist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Ka pärast katseaja lõppemist ei loobunud isik kuretegelikust elust. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoht ja arvatavasti ka töökoht. Ka varem oli süüdimõistetul elukohta sotsiaalmajas (viimase kuriteo toimepanemise ajal), kuid see ei takistanud K.D uut isikuvastast kuritegu toime panna. Arvestada tuleb, et raske isikuvastane kuritegu oligi toime pandud sotsiaalmaja, kuhu pärast võimalikku vabastamist soovib isik elama minna. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha ja tõenäoliselt ka töökoha omamine). Alkoholi tarvitamine (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes, korduvad väärteod AS § 70 alusel ka katseajal) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust ühe raskeima kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärgi on inimese surm. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on võimalik üksnes siis, kui kohtul on piisavalt veendumust, et isik tuleb kriminaalhooldusega toime ega ole enam ühiskonnale kõrgohtlik. Praegu maakohtul sellist veendumust ei ole. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistusaja lõpuni on veel ligi 1 aasta 10 kuud, mis on pikk aeg. Samas alkoholi tarvitamine (raske kuriteo toimepanemine alkoholijoobes ja korduvad väärteod AS § 70 alusel) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.D temale Viru Maakohtu 26.05.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)