← Eesti

1-13-2638/5

Obsah (11)§ 189§ 239§ 248§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Lepingu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustus süüs ja karistamises

  1. Tunnistada M.N süüdi karistusseadustiku (KarS) § 202 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, so 640 (kuussada nelikümmend) eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata M.N-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, mitte vähem kui 64 (kuuskümmend neli) eurot kuus järgmiselt: 1) alates 2013 a aprillikuust igakuise rahalise karistuse osa 64 euro tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; Tartu Maakohtu
  2. detsember 2008 otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele. Otsustus kriminaalmenetluse kuludes
  3. välja mõista M.N-ilt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 45 (nelikümmend viis) senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 538 (viissada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 05 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 44 (nelikümmend neli) eurot ja 84 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 1 tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele
  4. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutsamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse ositi tasumine asjas nr 1-13-2638“); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-2638“); ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M.N toime pannud kuriteona süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise KarS § 202 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 11.juulil
  2. a ostis G.K. ja T.R käest, teades, et esemed on eelnevalt varastatud Viljandi teater Ugala baarist: 22 pudelit 0,7 l Metaxat väärtusega kokku 309.41 eurot, 5 pudelit 0,5 l Bitter Camparit väärtusega kokku 49.02 eurot, 1 pudeli Beefeaterit väärtusega 17.03 eurot, 1 pudeli Larsen VSOP väärtusega 45.72 eurot, 1 pudeli Larsen VS väärtusega 38.04 eurot, 2 pudelit Hennesy VSOP väärtusega kokku 95.66 eurot, 1,75 pudelit Jägermeister väärtusega kokku 53.30 eurot, 2,5 pudelit Jim Beam väärtusega kokku 44.47 eurot, 1 pudeli Canadian Club väärtusega 20.88 eurot, 8 pudelit Törley šampust väärtusega kokku 26.98 eurot, 12 pudelit Laua viina väärtusega kokku 55.44 eurot, 5 pudelit Viru valget väärtusega kokku 28.56 eurot, 6 pudelit punast veini Santa ema väärtusega kokku 35.28 eurot, 7 pudelit punast veini Millaman väärtusega kokku 32.51 eurot, 6 pudelit valget veini Veo Grande väärtusega kokku 25.92 eurot, 7 pudelit valget veini Santa ema Tridens väärtusega kokku 36.46 eurot, 3 pudelit Vana Tallinna väärtusega kokku 20.38 eurot, 3 pudelit Kännu Kukke väärtusega kokku 38.30 eurot, 1 pudeli Maasikalikööri väärtusega 3.89 eurot, 1 pudeli Gabrieli väärtusega 6.02 eurot, 3 pudelit Mandli likööri väärtusega kokku 32.54 eurot, 1 pudeli Martini Bianco väärtusega 9.91 eurot, 1 pudeli Cinzano Dray väärtusega 7.82 eurot, 12 Aura apelsini 2 mahla väärtusega kokku 11.15 eurot, 8 purki Gin väärtusega kokku 6.91 eurot, 11 purki siidrit väärtusega kokku 12.67 eurot, 60 pakki kohvi väärtusega kokku 249.84 eurot, 23 pakki nätsu Jenkki väärtusega kokku 7.18 eurot, 25 tulemasinat väärtusega kokku 9.39 eurot, 58 pakki sigarette väärtusega kokku 174 eurot, 56 tahvlit 100 g šokolaadi väärtusega kokku 46.37 eurot, 5 tahvlit šokolaadi Must Haria väärtusega kokku 3 eurot, 5 tahvlit Tupla King size väärtusega kokku 3.78 eurot, 15 Snikersit väärtusega kokku 11.34 eurot, 1 pakk musta teed väärtusega 1.82 eurot, 1 pakk rohelist teed väärtusega 1.26 eurot, 48 pakki Chewits xtreme väärtusega kokku 8.64 eurot, 1 kommikarp Pezz väärtusega 26 eurot, hoidis varastatud alkoholi, sigarette ja maiustusi kokku 1708.11 euro väärtuses oma elukohas xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx x keldris ja turustas need, saades kauba eest kokku 143 eurot.
  3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 202 lg 1 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 200 päevamäära, so 640 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 64 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni. Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele.
  4. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
  5. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

  1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 202 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
  2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud

  1. peatüki
  2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
  3. jaos (Kriminaalmenetluse kulude ; § 180 - § 188) ning
  4. jaos ( ;§ 189 - § 192). 3

§ 189

( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

. § 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud

§-s 175 (Menetluskulud).

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179(Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 480 euro. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuar 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 euro kuus.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

(Kaitsja valimine ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava M.N-i määratud kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,60 eurot.

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele M.N-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 480 eurot, riigi õigusabi tasu 57,60 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 0,45 eurot.

§ 180( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Seejuures arvestatakse

§-s 182 (Tsiviilhagiga seotud mene ) sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tuleb

§ 180alusel süüdistatavalt välja mõista.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5. Kohtu muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 4

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.