lg 2 p 4 järgi; 2) 20.04.2011.a.
lg 2 p 9 järgi; 3) 05.01.2012.a.
lg 2 p 9 järgi; 4) 23.07.2012
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 10 kuud vangistust, vabanes 30.11.2012.a. karistus kustumata, Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; Tunnistada süüdi F.E (üheksa) kuud vangistust. KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 9 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt F.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada F.E suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 14.12.2012.a.. Välja mõista F.E-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD F.E süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ning keda on Harju Maakohtu 23.07.2012 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 alusel, 14.12.2012 kella 12.55 paiku Tallinnas Sõle 51 asuvas Selver AS-ile kuuluvas Pelgulinna Selveri kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes neli pakki sigarette Marlboro Gold kogumaksumusega 12.80 eurot ning peitis need endale jope taskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega F.E pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav F.E tunnistab enda täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 14.12.2012.a. oli ta Sõle tänava Selveris, kus püüdis varastada sigarette. Kahetseb oma tegu / tl 1315/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - - tunnistaja R. Tikka ütlustega selle kohta, et tema 14.12.2012.a. viibis turvatöötajana enda töökohal kaupluses Pelgulinna Selver ja nägi, kuidas meesterahvas võttis 5 pakki Marlboro sigarette ning enne kassasse jõudmist pani 4 pakki sigarette endale jope parempoolsesse taskusse. Kassas maksis mees vaid ühe paki eest. Turvaruumi toomisel viskas meesterahvas 4 pakki sigarette kassa juurde prügikasti /tl 5-6; õigusvastase teo toimepanemise aktiga, millest nähtub, et 14.12.2012 kell 12.55 peeti Tallinnas Sõle 51 asuvas Pelgulinna Selveri kaupluses kinni F.E, kes püüdis varastada Selver AS-ile kuuluvad 4 pakki sigarette Marlboro Gold kogumaksumusega 12,80 eurot, kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele / tl 4/; AS Selveri avaldusega /tl 2-3/; Harju Maakohtu 23.07.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-12 -54 98 / tl 20-25/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et F.E isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega F.E pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on osaliselt tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades F.E isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. F.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteokorras samuti korduvalt karistatud, sh KarS § 218 lg 1 ja AS § 70 järgi. Viimase karistuse kandmiselt vabanes F.E 30.11.2012.a. ning lühikese aja möödumisel pani toime uue varavastase kuriteo. Kohus leiab, et sotsiaaltööga ei ole võimalik mõjutada F.E kuritegude toimepanemisest loobuma. F.E on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud F.E loobuma süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Arvestades asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi ning varastatu väärtus ei ole suur, võib teda karistata sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.