← Eesti

1-13-894/17

1-13-894 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-894 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik erakorraline ettekanne taotlusega määrata A.I-le (ik xxx, elukoht * katsejaks täiendav kohustus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik taotlus ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 8 alusel määrata A.I-le katsejaks täiendav kohustus – osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk.
  4. Edastada määruse ärakiri A.I-le, prokurörile Ü.Tamm ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 30.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-894 mõistis kohus A.I süüdi KarS § 121, § 199 lg 2 p 8, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistas KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena vangistusega 7 kuud, millest oli ära kantud 6 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus A.I suhtes 6-kuu 24-päevase vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18 -kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras A.I kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 30.01.
  5. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 26.03.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Ei täida kohustust- ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 30.01.2013 Pärnu Maakohtu otsusega mõisteti A.I'ile lisakohustus mitte tarvitada alkoholi 18.02.2013 tuvastas patrullpolitseinik Juta Lepvalts hooldusalusel alkoholijoobe 1, 395 mg/l, mille 1 1-13-894 kohta esitati paberkandjal indikaatorvahendi kasutamise protokoll 01.03.
  6. A.I oli teadlik, et kohustus hakkas kehtima alates 30.01.
  7. Hooldusaluse poolt on rikutud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 järgi on alus erakorralise ettekande esitamiseks kohtule. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Seletuskirjas kirjutab, et * tarbis alkoholi 18.02.2013 koos V A-ga R L elukohas. Tarbis kanget alkoholi ja õlut Bock. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldusosakonnas võeti A.I arvele 18.02.
  8. Õigusi ja kohustusi tutvustati ja esmakohtumine toimus 26.02.
  9. Erakorralise ettekande koostamise hetkel on kriminaalhooldaja kohtunud hooldusalusega 4 korral. Riskihindamise küsitluse läbi on ilmnenud, et kuritegeliku käitumise käivitajaks on olnud alkohol ja seda tunnistas esmakohtumisel A.I ka ise. Esmakohtumisel selgitas kriminaalhooldaja koheselt alkoholi võõrutuskuuri vajalikkusest. 08.03.2013 helistas hooldusalune kriminaalhooldajale, et on leppinud kokku Tallinnas ampulli paigaldamiseks aja 13.03.
  10. 18.03.2013 tulnud registreerimisele, kinnitas, et käis Arstlikus Perenõudlas ja talle paigaldati alkoholismiravipreparaat Disulfiram Depo toimeajaga 3 aastat, mille kohta esitas kriminaalhooldaja tõendi. Hooldusalune ei ole peale ampulli paigaldamist alkoholi tarbinud ja on leidnud isegi töökoha pilliroo lõikamisel. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Võttes arvesse asjaolu, et hooldusalune on aru saanud, et peab loobuma alkoholist täielikult ja võtnud tarvitusele abinõud alkoholi võõrutuskuuri läbimiseks, siis leian, et otstarbekas on tema puhul mitte pöörata karistust täitmisele ega pikendada katseaega. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata A.I 'ile lisakohustus läbida sotsiaalabiprogramm Õige hetk. Programmi läbimine loob eeldused selleks, et hooldusalune hakkab senisest rohkem mõtlema oma käitumise võimalikele tagajärgedele ja arendab eneseanalüüsi oskust. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Pärnu Maakohtu 30.01.2013 otsusele on A.I kohustatud 18-kuulise katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et A.I on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ettekande kohaselt on A.I kriminaalhooldajale kohustuse rikkumist tunnistanud. Samuti tõendab A.I poolt temale kohtu poolt määratud kohustuse rikkumist 18.02.2013 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt A.I suhtes kasutati 18.02.2013 kell 14.10 indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne – 1,395 mg/l. Seega on tõendamist leidnud, et A.I on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest tuleneb, et juba A.I ja kriminaalhooldaja esmakohtumisel oli teemaks alkoholi tarvitamine, A.I on tunnistanud, et alkohol on kuritegeliku käitumise käivitajaks. Seetõttu leiab kohus, et A.I suunamisel õiguskuulekale elule on oluline tähtsus sellel, et isik ei tarvitaks alkoholi. Vastavalt erakorralisele ettekandele on A.I kohustuse rikkumise toime pannud 18.veebruaril 2013, seega vähem kui kuu peale katseaja algust. Kohtule on esitatud tõend, et A.I-le on 12.03.2013 implanteeritud alkoholismiravipreparaat toimeajaga 3 2 1-13-894 aastat. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolu näitab, et A.I on endale teadvustanud, et alkoholi tarvitamine on probleem ja et sellega tuleb tegeleda ning on astunud juba ka reaalse sammu, et alkoholi mitte tarvitada. Samuti on positiivne, et A.I on leidnud endale töökoha. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole vajadust karistuse täitmisele pööramiseks. Samuti leiab kohus, et praegu ei ole vajadust pikendada katseaega, kuna kohustuse rikkumine on toimunud katseaja varases staadiumis, mil kriminaalhoolduse mõju veel ei saanudki avalduda. Kohus leiab, et katseaja kestus on veel piisav, et saavutada karistuse eesmärke. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanek, et määrata A.I-le katseaja kohustuseks osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk, on põhjendatud. Kohus leiab, et määratav kohustus toetaks kindlasti karistuse eesmärkide saavutamist - toetaks A.I õiguskuulekale teele suunamist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja A.I-le tuleb määrata katseajaks täiendav kohustus KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel – osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.