Kriminaalasi nr 1-12-11359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19.detsembril 2012.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ilja Malštšukov juuresolekul Pr

§ 25lg 2 alusel, samuti 23.03.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega Kar

S §

§ 25lg 2 alusel.

Väärteokorras on isikut karistatud korduvalt (lk 30-33; 3942); 02.05.2012 Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-12-4281, mille resolutsiooni kohaselt K.T tunnistati süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi, lõplikuks karistuseks loeti 4 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati Kar

S § 69 alusel üldkasuliku tööga 294 tunni ulatuses (lk 34-35); Kriminaalhooldaja vastus, mille kohaselt seisuga 02.10.2012 on K.T temale 02.05.2012 kohtuotsusega määratud 294-st tunnist ära tehtud 78 tundi. K.T jätkab üldkasuliku töö tegemist (lk 43); Kriminaalhooldaja kiri, mille kohaselt seisuga 17.12.2012 on K.T temale 02.05.2012 kohtuotsusega määratud 294-st tunnist ära tehtud 168 tundi. Tegemata on 126 üldkasuliku töö tundi (lk 69). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: K.T süü 14.08.2012 episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. K.T tunnistas, et oli tol päeval kaupluses, võttis karusnahkse vesti, mille andis teisele inimesele võla katteks. Varguse toimumise fakti kinnitavad ka kannatanu esindaja IK ütlused, mille kohaselt 14.08.2012 kella 13:00 paiku varastas tundmatud naisterahvas Tallinnas viru 14 asuvast kauplusest „Soft Gold“ Ilveta OÜ-le kuuluva valget värvi naaritsa karusnahast vesti maksumusega 499 eurot. Süüdistatava ja kannatanu esindaja ütluseid kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (lk 8-18), millelt on näha vesti õlakotti panek ja sellega kauplusest väljumine. K.T kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt teda sunniti kuritegu toime panema on paljasõnalised ja ennast õigustatavad. Süüdistatava väide, et ta pani varguse toime ja ei pöördunud turvatöötaja poole abisaamiseks, kuna ta kartis lapse pärast, kelle ta oli jätnud vankriga ukse taha, on ümber lükatud videosalvestusega, millelt on näha, et süüdistatav oli poes koos lapsevankriga. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja kannatanu esindaja kokkulangevate ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud K.T poolt võõra vallasasja (vest) äravõtmine. K.T objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis poest karusnahkse vesti, et anda see võla katteks – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest (lk 30-33; 39-42) ja kohtuotsusest (lk 34-35) nähtub, et K.T on eelnevalt kriminaalkorras kuuel korral karistatud. Kõik toimepandud teod on olnud varavastased süüteod. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati K.T 02.05.2012 Harju Maakohtu Liivaia kohtumaja otsusega KarS §

§ 25lg 2 alusel ja Kar

S § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 294 tunni ulatuses (lk 34-35). Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. K.T tegevus varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. OÜ Ilveta on esitanud tsiviilhagi summas 499 eurot. Süüdistatav K.T tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võttis selle kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava K.T kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt K.T-lt tsiviilhagi summas 499 euro ulatuses välja mõista kannatanu OÜ Ilveta kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. K.T karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab sooritatud ühte episoodi ja sellega tekitatud kahju suurust, seda, et K.T on eelnevalt kriminaalkorras ja väärteokorras korduvalt karistatud (lk 30-33; 39-42), süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. K.T karistati 23.03.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS §

§ 25lg 2 alusel ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, mis jäeti Kar

S § 74 lg 1, 3 alusel tingimuslikult kohaldamata (tl 30-33; 39-42), kuid süüdistatav pani katseajal toime uue kuriteo ning talle mõisteti 02.05.2012 Harju Maakohtu Liivaia kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 alusel ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus, mis asendati ÜKT-ga 294 tunni ulatuses tähtajaga 24 kuud (lk 34-35). Käesolev kuritegu on toime pandud ajal, mil K.T-le oli viimase kohtuotsusega määratud ÜKT. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et süüdistatavale on korduvalt antud võimalusi mitte kanda reaalset vangistust, kuid süüdistatav on jätkanud kuritegude toimepanemist ja karistusest tingimisi vabastamine või üldkasuliku töö tegemise võimalus, ei ole teda hoidnud uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu ei ole tema puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult, samuti puudub tal reaalne sissetulek. Karistusregistri andmetel on K.T tasumata

1. aasta väärtegude eest määratud rahatrahvid. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida K.T edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et K.T puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine ning isikut tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase reaalse vangistusega kuus kuud. KrMS § 179 lg 1p 1 ja 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 435 eurot ja KrMS § 175 alusel kohtukulud riigituludesse. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.T KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamisaeg 18.08.2012 s.o 1 päev karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 02.05.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 3 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud 2 päeva vangistust Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisel asumise kuupäev Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista K.T-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot. Kaitsetasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber
2. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Kohustada K.T tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde Välja mõista K.T-lt OÜ Ilveta (Swedbank XXXXXXXXXXXX) kasuks 499 eurot Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 09.jaanuaril 2013 Kohtunik Liina Pohlak