lg 3 alusel arest 7 (seitse) päeva.
lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Süüdi tunnistada K.K Liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi ja mõista karistus
lg 3 alusel arest 7 (seitse) päeva.
aresti kandmine ositi. Korraga ärakantava aresti suuruseks määrata 2 päeva. Kohustada K.K ´i ilmuma karistuse, s.o. aresti kandmiseks Lääne Prefektuuri Rapla Arestikambrisse aadressil Savi 2, Rapla, Rapla maakond. Arest kanda ära hiljemalt 15.07.2013.a. K.K mitteilmumisel karistuse kandmisele, kohaldada K.K suhtes sundtoomist karistuse kandmisele arestikambrisse.
lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka tema väärteomenetluses kinnipidamisel viibitud aeg, s.o. 03.05.2013.a. kell 08.25 kuni 03.05.2013.a. kell 13.30. Vabastada K.K kohtusaalist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt on 03.05.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1331146 selle kohta, et K.K 03.05.2013.a. kella 08.22 Harju maakond, Saku vald, Tallinn-Rapla-Türi 23 km liikus Tallinna suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h võrra, sõites kiirusega 145+-5km/h lubatud suurim kiirus 90 km/h. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud eessõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. K.K rikkus LS § 38 lg 1; § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 234 lg 1; § 227 lg 3 järgi ettenähtud väärteod. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 03.05.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik K.K kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Kahetseb väga. Saab aru oma teo ohtlikkusest, kuid vahest on sõnapidamine tähtsam. On suutnud vältida olukorda, et midagi juhtuks. Rahatrahvid ei ole makstud, kuna ei olnud tööd. Praegu on töökoht olemas, kuid kui karistuseks on arest, siis kaotab töö. Juhtimisõigus palub võtta ära lühemaks ajaks. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et K.K tuleks karistada LS § 227 lg 3 järgi arestiga 7 päeva ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 4 kuuks. LS § 234 lg 1 juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 234 lg 1; § 227 lg 3 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga (t lk.2); kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millega tuvastatud kiiruse ületamine ( t lk.3, 3 pöördel); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millega tunnistab end süüdi temale inkrimineeritud väärtegudes ( t lk.5, 5 pöördel); teatisega, millest nähtub isiku varasem karistatus ( t lk.8-11) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. K.K ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et K.K ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. K.K kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel K.K ´ le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. 2
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 227 lg 3 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisel on oluline vahe, kui suurelt lubatud sõidukiirust ületati. Käesoleval juhul on tuvastatud, et K.K ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h võrra, mis ilmselgelt on ohtlik. K.K näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. K.K on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt K.K ´i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada isiku ka maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Lähtudes eeltoodust mõista LS § 234 lg 1 järgi arest 7 päeva ja LS § 227 lg 3 järgi 7 päeva. Samas leiab kohus, et K.K suhtes esinevad
Lisaks peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, kuna isikut on varem karistatud korduvalt liikluseeskirjade rikkumise eest väärteokorras samalaadsete tegude eest, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist. K.K puhul erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks K.K ´lt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 234 lg 1; § 227 lg 3; lg 5 p 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.