Evelin Merilaine Süüdistatav D.L Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 20-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 11.04.2012 Kontaktandmed: mob.tel XXX riigi poolt määratud korras advokaat Marko Paabumets RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.L
Süüdi tunnistada D.L
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista D.L-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 (viis) kuud vangistust.
aprillil 2012, s.o 1 (üks) päev ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et käesoleva otsusega mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.L ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
Käitumiskontrolli ajal on D.L kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista D.L-ilt menetluskuluna: sundraha 200 (kakssada) eurot; kaitsjatasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et D.L on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu 2 Kuriteo asjaolud ja süüdistus: D.L süüdistatakse selles, et tema 10.04.2012 kella 23.43 paiku, olles alkoholijoobes, Tartu linnas XXX korteris ja patrullsõidukisse paigutamisel ning seejärel Tartu linnas Riia 179a asuvas Lõuna Prefektuuri arestimaja Tartu kambris solvas oma ametikohustusi täitvaid Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse ülemkonstaabel A.M. ’t ja komissar R.K. ’t, sõimates neid ebatsensuursete sõnade ja väljenditega, millise tegevusega alandas kannatanute au ja väärikust ning alavääristas politseiniku elukutset. Sellega pani D.L toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 11.04.2012 kella 00.20 paiku Tartu linnas Riia 179a asuvas Lõuna Prefektuuri arestimaja Tartu kambris lõi oma ametikohustusi täitvat Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Tartu kambri spetsialisti Piret Jurs’i ühe korra jalaga parema jala põlve piirkonda ajal, kui Piret Jurs teostas tema läbiotsimist, millise tegevusega põhjustas D.L Piret Jurs’ile füüsilist valu. Sellega pani D.L toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Marko Paabumets´ale makstud tasu osutatud õigusabi eest 19.20 eurot. Karistuse liik ja määr:
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.L-ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.L-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista D.L-ile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.L eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2012, s.o 1 (üks) päev ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.L 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et D.L, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et D.L on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.L süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud 3 süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha osaliselt, so 200 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista kaitsjatasu 38.40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus süüdimõistetu varalist seisundit silmas pidades põhjendatuks osaliselt jätta menetluskulu riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades D.L varalist seisundit ja kohustuste mahtu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel talle võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.