1-11-13804/17

Kriminaalasi nr.1-11-13804 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märtsil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-13804 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 18.03.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.U isikukood xxx viibib Viru Vanglas Kaitsja Advokaat Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta G.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Rahuldada kaitsja taotlus G.U-le riigi õigusabi osutamise eest 38,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud 38,40 eurot süüdismõistetul piisavate vahendite tõttu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 23.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.12.2011 otsusega KarS § 121 järgi 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 13.09.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 121 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 23.01.2012 ja lõpp 23.01.
2. Kinnipidamisasutuses G.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx. Isikul on 9 klassi haridust. Kinnipeetav on xxx ulatuses. Kinnipeetaval puudub eriala ja töökogemus. Enne vangistust koosnes sissetulek xxx, millega majandas ema. Perekonna sissetulekuteks on ema ja kasuisa pension, toimetulekutoetus ja peretoetus. Üldiselt perekonnal raske majanduslik olukord. 1 Kinnipeetaval puudub majandusliku toimetuleku oskus. Kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava isa ja kasuisa on mõlemad kriminaalkorras karistatud. Elustiili võib pidada riskivaks ja hoolimatuks (6 korda kriminaalkorras karistatud). Isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Suurem osa kuritegusid toime pandud alkoholijoobes, sh. viimane kuritegu. Täheldatud on vägivaldset käitumist alkoholijoobes olles. Kinnipeetava sõnul alustas ta narkootikumide tarvitamisega 14.a ja enne vangistust kasutas narkootikume igapäevaselt, kahel korral süstinud (väidetavalt kokaiin ja amfetamiin, mis on vähetõenäoline tulenevalt nende turuhinnast). Tõenäolisem on lenduvate lahustite (bensiini) nuusutamine, mille kohta on psühhiaatri poolt pandud 31.01.2012 diagnoos F15.
3. Narkootikumide tarvitamise põhjuseks oli hea enesetunne. On andnud nõusoleku minna sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskusesse Sillamäel. Isik on 6 korda kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras karistatud 12 korda, 5 korda alkoholiseaduse alusel. Tutvusringkond pooldab kuritegelikke hoiakuid, kuid väidetavalt soovib kinnipeetav omaelu muuta ning suhtlusringkonda vahetada. Vabanemisjärgses elukohas, kus kinnipeetav on oma tutvusringkonnast mõjutatav, on see vähetõenäoline. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pannes toime katseajal uue kuriteo. Samuti on olnud kriminaalhoolduse poolt tagaotsitav. Eelmise vangistuse jooksul läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, sõltuvusprobleemidega tegelemiseks. 2012 II poolaastal viidud läbi motiveerivad vestlused psühholoogiga väärtushinnangute ja hoiakute kujundamiseks. Vangistuses kinnipeetav saab psühhiaatrilist ravi. Kinnipeetav täidab individuaalset täitmiskava võimaluste piirides. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et G.U vabanemisjärgne elukoht võib esialgu olla xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub G.U emale. Korteris elavad kinnipeetava ema, tema elukaaslane ja nende ühine poeg. Ema sõnul oleks parim lahendus, kui kinnipeetav saaks pärast vabanemist omale sotsiaalkorteri, kuna xxx majas elab ka käesolevas kuriteos kannatanu. Samuti arvab perekond, et G.U on piisavalt vana, et võiks elada omaette. Pere on valmis G.U toetama. Enne vangistust sai kinnipeetav xxx. Isiku sissetulekut ja kulutusi korraldas ema, kuna G.U puudub majandusliku toimetuleku oskus. G.U vabanemisjärgne töökoht puudub. Isikule on määratud xxx ulatuses; eriala ja töökogemus puuduvad. Perekonna sissetulekuteks on ema ja kasuisa pension, lisaks saab perekond toimetulekutoetust ning peretoetust. G.U on kuus korda kriminaalkorras karistatud, tegemist on isiku- ja varavastaste kuritegudega. Väärteokorras on karistatud 12 korda, s.h 5 korda Alkoholiseaduse alusel. Viimast katseaega kriminaalhooldusel võib pidada mittesooritatuks, kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo ja rikkus talle kohtu poolt pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. G.U on intellektipuudega, kergesti mõjutatav ja impulsiivse käitumisega, vajab vabaduses tugiisikut. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et G.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. G.U on 4 kehtivat distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda.G.U on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud (
4. korral vargused, 1 kord vägistamine, 2 korda kehaline väärkohtlemine). Väärteokorras karistatud 12 korda, 5 korda 2 alkoholiseaduse alusel. Jätkuv kuritegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt G.U oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik vahetult peale kohtuotsust pani toime uue kuriteo ning karistus pöörati reaalsele täitmisele. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata, kuna G.U pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna G.U on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel ja alaline töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava isa ja kasuisa on mõlemad kriminaalkorras karistatud. Isiku elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et G.U puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju ning kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks G.U uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu G.U vabastamata temale Viru Maakohtu 15.12.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 3